Print this page

Uudised

Tõde ja vale küüditamistest Eestis
Tõde ja vale küüditamistest Eestis
27.03.2009

Vene ajaloolane Aleksandr Djukov kutsus Eesti kolleege üles arutlema Eestis sõjaeelsel ja -järgsel ajal toime pandud Nõukogude repressioonipoliitika üle.

Käesoleva aasta 26. ja 27. märtsil viibis rahvusvahelise meediaklubi Impressum kutsel Tallinnas tuntud Vene ajaloolane, aktuaalsete ajalooküsimuste uurimise toetusfondi Ajalooline Mälu direktor Aleksandr Djukov.

Külalise visiit Eesti pealinna oli ajastatud tema järjekordse raamatu “Deporteerimised Eestis: kuidas see toimus tegelikult” ilmumisega eesti keeles. Sisuliselt on see teine, parandatud ja täiendatud väljaanne Aleksandr Djukovi Venemaal ülemöödunud aastal ilmunud raamatust “Müüt genotsiidist: Nõukogude võimude repressioonid Eestis 1940-1953”.

Külaline osales ka avalikus diskussioonis, kus käsitleti Nõukogude võimu poolt Eestis 1949.-1953. a toime pandud repressioonipoliitika ajaloolisi aspekte ning sellele antud tänapäevaseid hinnanguid.

Klubi Impressum korraldatud üritus äratas nii vene kui ka eesti kogukonnas kõrgendatud huvi, et mitte öelda ažiotaaži. Seda enam, et diskussiooni organiseerijad olid taganud täieliku eesti-vene sünkroontõlke. Olümpia hotelli 150 kohaga konverentsikeskuse saal ei suutnud kõiki huvilisi ära mahutada.

Silmas pidades aruteluks pakutud teema delikaatsust, eelistati diskussioonis osalejate valimisel intelligentseid ja kainelt mõtlevaid, irratsionaalsetest tundepalangutest hoiduda suutvaid inimesi. Kohaletulnute seas oli ajaloolasi, juriste, Eesti Riigikogu saadikuid, ühiskondlike organisatsioonide esindajaid ja muidugi hulk ajakirjanikke.

Ekspertidena võtsid diskussioonist osa tuntud Eesti teleajakirjanik, 1949. aasta küüditamisest kõneleva dokumentaalfilmi “Ka Siber on olnud mu kodumaa” autor Märt Müür, endine ENSV KGB esimehe asetäitja Vladimir Pool ja Aleksandr Djukovi raamatu eesti keeles avaldanud kirjanik ja kirjastaja Vladimir Illjaševitš. Kutse oli saadetud ka ajaloolasele Toomas Hiiole ja poliitikule Mart Laarile, ent kumbki, viidates hõivatusele, kohtumisele kahjuks ei tulnud. Diskussiooni moderaator oli Komsomolskaja Pravda kolumnist ja rahvusvahelise meediaklubi Impressum üks asutajaid Galina Sapožnikova.

Oma esinemises kritiseeris Alaksandr Djukov eeskätt radikaalsete Eesti poliitikute seisukohta, mille kohaselt Eestis toimunud küüditamised olid genotsiid eesti rahva vastu. Ta väitis, et toimunut ei saa genotsiidiks pidada ei reaalsete faktide ega ka ÜRO genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni määratluse põhjal. Aleksandr Djukov tegi ettepaneku depolitiseerida Eesti ja Venemaa ühise mineviku teaduslik uurimine ning alustada Eesti ja Vene ajaloolaste koostööd kahe riigi avalikkuse kõrgendatud huvi orbiidis olevatel teemadel.

Osa diskussioonis osalejaid toetas Aleksandr Djukovi teese, osa vaidlustas tema väited, ent kõik pidasid vajalikuks Vene ja Eesti ajaloolaste eelarvamustevaba koostööd eesmärgiga välja töötada objektiivsed hinnangud Nõukogude võimu repressioonipoliitika kohta Eestis.

Diskussiooni lõppedes toimus pressikonverents, kus osalesid Eesti meediaväljaannete esindajad. Kõigile klubis Impressum toimunud kohtumises osalejatele kinkis Aleksandr Djukov oma raamatu, millesse soovijad said ka autogrammi.