Print this page

Uudised

Kas on kerge olla eurovenelane?

25.11.2014

Klubis Impressum toimus avalik kohtumine prantsuse ajakirjaniku ja ühiskonnategelase Dimitri de Kochkoga.

Kui paneksime ühte patta kõik Dimitri de Kochko esivanemate saatuse keerdkäigud, saaksime haarava ajaloolise romaani. Leiaksime sealt kõige ebatavalisemaid lugusid. Näiteks saaksime teada, kuidas tema esivanemad Ivan Groznõi valitsemisajal pagesid opritšnina eest Moskooviast Leedusse. Või kuidas tema vanavanaisa kindral Arkadi Koško, kes 1917. aasta revolutsiooni eelsel ajal juhtis Moskva salapolitseid ja keda peeti tol ajal maailma parimaks, oli pärast Venemaalt lahkumist sunnitud elatist teenima Istanbulis, kus üks rikas türklanna palus tal üles leida kodust põgenenud kass.


Dimitri de Kochko esivanemate elus oli kõike – rikkust ja vaesust, tuntust ja unustuste hõlma jätmist, raske kohanemisaeg Prantsusmaal, kust nad peavarju leidsid ja millest sai nende uus kodumaa. Ent kõige selle juures jäid nad ikkagi venelasteks – hingelt, usu ja keele poolest. Kuidas see võimalik on? See küsimus pakkus iseäranis suurt huvi Tallinna publikule, kes oli tulnud Pariisist saabunud külalisega kohtuma hotelli Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaali.


Saal oli ülerahvastatud. Mõnele kohtumisel osalejale ei leidunud isegi vaba tooli. Ent see, mida rääkis klubi Impressum külaline, oli kuulamist väärt hoolimata teatud ebamugavusest.


Dimitri de Kochko arvab, tema suguvõsa liikmetel õnnestus oma vene identiteet säilitada just sellepärast, et nad punase terrori eest põgenedes seadsid end sisse Prantsusmaal. Selles riigis, kus valitseb vabariiklus, on igal inimesel rahvusest, usutunnistusest või isiklikust saatusest hoolimata võimalus saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks.


Dimitri de Kochko tõõtas üle 30 aasta maailmakuulsas infoagentuuris France Press. See seganud teda ühiskonnatööga tegelemast. Praegu juhib ta Prantsusmaa vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu.


Erinevalt Baltimaadest koheldakse Prantsusmaal etnilisi venelasi lugupidamisega ja neis ei nähta mingit „viiendat kolonni“. Vastupidi, venelased on sageli Prantsusmaa ja Venemaa vaheliseks sillaks, aidates arendada kahe riigi ettevõtlust ja kultuurisuhteid.


Külaline rääkis mitmetest Prantsusmaa vene kaasmaalaste organisatsiooni tegevussuundadest. Üks neist pakkus Tallinna publikule erilist huvi – see on pöördumine Euroopa Liidu administratsiooni poole ettepanekuga anda Euroliidus vene keelele eristaatus. Euroala riikides elab umbes 8 miljonit vene keelt valdavat inimest. Jutt on sellest, et vene keel on suurele hulgale inimestele integratsioonikeel. Kusjuures mitte üksnes venelastele, vaid ka ukrainlastele, kasahhidele, moldaavlastele, lätlastele, eestlastele. Elades või töötades Euroopa liidu riikides, on neil kõige kergem üksteisega suhelda just vene keeles.


Mõistagi räägiti kohtumisel ka tänapäeva maailma probleemidest, sealhulgas neist, mis puudutavad Ukrainat ja lääne poolt Venemaale kehtestatud sanktsioone. Dimitri de Kochko pidi tunnistama, et isegi Prantsusmaal on meedia langenud russofoobia küüsi ning avaldab kõige uskumatumaid tobedusi Venemaa, Putini ja mingi Venemaa agressiooni kohta.


Ent mis on iseloomulik: mida hüsteerilisemalt prantsuse lehtede pealkirjad kõlavad, seda vähem prantslased usuvad, et neis artilites kirjutatakse Venemaast ja venelastest. Prantsuse ühiskond on mingil määral lõhenenud. Üks osa järgib avalikult euroopameelseid, teine atlandimeelseid huvisid. Prantsuse meediaväljaanded kaitsevad järjekindlalt atlandimeelset poliitilist kontseptsiooni, mida kujundatakse Washingtonis. See aga Prantsusmaal paljudele ei meeldi.


Kohtumine klubis Impressum kestis üle kahe tunni. Külaline vastas paljudele kuulajate küsimustele. Dimitri de Kochko esinemine oli siiras, hariv ja sisukas. Publik reageeris räägitule kord tunnustava aplausi, kord naeruga. Kõik jäid kohtumisega rahule. Pärast ametliku osa lõppu ei saanud külaline veel tükk aega saalist lahkuda, sest teda ümbritsesid tihedalt inimesed, kes soovisid autogrammi või lisaküsimusi esitada.