Print this page

Uudised

Demokraatia tunnistatakse kehtetuks?

16.12.2014

Eesti võimud nurjasid avaliku kohtumise klubis Impressum, arreteerides ja heites arestikambrisse itaalia ajakirjaniku Giulietto Chiesa.

Hommikupoolikul, kui Itaalia külaline saabus Tallinna, kus teda nagu vana sõpra võtsid vastu klubi Impressum asutajad Galina Sapožnikova ja Igor Teterin, ei andnud miski aimu skandaalist. Tõsi, üks asi hämmastas Giulietto Chiesat. Tallinna lennujaama saabumissaalis seisis tuledesäras jõulupuu kõrval maskeerimisvärvides sõjaväeauto Mercedes.

„Kas teil käib siin juba sõda?“ küsis naljatleval toonil Giulietto Chiesa.

Selles, et Eesti militariseerub, veendus Giulietto Chiesa juba Tallinna lennujaamas.

 

Tuli külalisele selgitada, et, jumal tänatud, veel mitte, kuigi militaristlikku ja russofoobset psühhoosi on enam kui küll. Ent teda lasti vähemalt Eestisse. Erinevalt kahest hiljutisest klubi Impressum külalisest politoloog Valdimir Žarihhinist ja akadeemik Valeri Tiškovist, kes pöörati kohe piiril ümber ja deporteeriti kiirkorras Venemaale.

Ühesõnaga, Eestisse pääses Giulietto Chiesa takistusteta. Seda tuleb toonitada. Oli intervjuu televisioonis, olid lõuna ja väike jalutuskäik linnas. Kolm tundi enne avalikku kohtumist klubis Impressum läks külaline hotelli, et veidi puhata, sest ta oli juba kella neljast hommikul jalul olnud. Tallinna lendas ta Pariisist ümberistumisega Amsterdamis.

Sel ajal, kui klubi Impressum külaline arestikambrisse saadeti, ootas Meritoni hotellis temaga kohtumist peaaegu 300 inimest.

 

Ent edasi toimusid sündmused, mis vallandasid grandioosse rahvusvahelise skandaali. Sel ajal, kui konverentsisaali valmistati ette kohtumiseks Giulietto Chiesaga, kuhu oli end registreerinud umbes 300 inimest, ilmusid hotelli neli politseinikku. Nad teatasid, et tema suhtes on kehtestatud Eestis viibimise keeld, käskisid tal asjad kokku panna ja koos pagasiga nendega kaasa minna. Praktiliselt nad aga röövisid külalise hotellist, teavitamata sellest ei Itaalia külalisega avaliku kohtumise korraldajaid ega meedia kaudu avalikkust.

Muide, sellest, et Giulietto Chiesa on arreteeritud, said ajakirjanikud varsti teada. Hiljem ütleb ta ise, et oli esimest korda elus arestikambris, saades omal nahal tunda kõiki õigusetusega kokku puutunud inimese alandusi. Tal kästi ära anda lips (ilmselt selleks, et ta ennast meeleheitest üles ei pooks), tal ei lubatud teha mingeid märkmeid, kitsukeses kambris ei süüdatud valgust.

Komsomolskaja Pravda kolumnist Galina Sapožnikova rääkis, kuidas Giulietto Chiesa veetis Tallinnas aega enne arreteerimist.

 

Klubis Impressum Giulietto Chiesaga avaliku kohtumise korraldajad olid kahemõttelises olukorras. Keegi ei teadnud, millal ja kuidas see häbiväärne lugu lõpeb. Seepärast otsustati mitte laiali minna ja kasvõi arutleda kokkutulnud publikuga selle üle, mis tänapäeva Eestis toimub ja kuidas sellesse kõigesse suhtuda.

Arutelu oli tuline. Hiljem me räägime ja näitame, millest Giulietto Chiesaga kohtuma tulnud inimesed rääkisid, kui kuulisid tema arreteerimisest. Tehti isegi ettepanek koostada petitsioon politsei sekkumise lubamatusest riigi avalikku ellu.

Komsomolskaja Pravda Baltija peatoimetaja Igor Teterin esitles kohalviibijatele Giulietto Chiesa raamatut „Globaalne maatriks“.

 

Sündmused väljaspool konverentsisaali arenesid aga ebatavaliselt dünaamiliselt. Giulietto Chiesa arreteerimisest ei rääkinud üksnes kohalikud, vaid ka välismaised meediaväljaanded. Itaalias teatasid sellest kui kuumast uudisest suurimad ajalehed, agentuurid ja telekanalid. Grupp Eestis akrediteeritud Itaalia diplomaate eesotsas suursaadik Marco Clementega suundusid kohe Eesti politseisse oma kaasmaalast päästma.

Nad veetsid seal üle viie tunni, püüdes intsidenti lahendada. Tallinna helistasid Brüsselist Europarlamendi saadikud Yana Toom ja Tatjana Ždanok, soovides saada infot, mis korralagedus Eestis toimub, et rääkida sellest oma kolleegidele. Roomas aga, nagu hiljem räägib Giulietto Chiesa, kutsuti Itaalia välisministeeriumi Eesti suursaadik, kellele tehti teatavaks, et politsei omavoli lugupeetud ajakirjaniku ja ühiskonnategelase suhtes on lubamatu.

Enne südaööd, pärast viit tundi pingelisi läbirääkimisi, lahkub Itaalia suursaadik Marco Clemente koos Giulietto Chiesaga politseijaoskonnast, kus Itaalia külalist oli seadusevastaselt kinni peetud.

 

Sellises olukorras ei tulnud Eesti politseile midagi muud pähe, kui üritada otsese valega enda omavoli õigustada. Kohalikku meediasse lasti alljärgnev informatsioon: "Täna õhtupoolikul peeti Tallinnas kinni Itaalia kodanik, kelle suhtes on kehtestatud Eestisse sissesõidukeeld. Mees peeti kinni hotellis ning viidi küsitlemiseks politseijaoskonda. Hetkel on välja selgitamisel, kuidas ja millal ta Eestisse saabus." Seda uudist levitanud agentuur BNS lisas: „Siseministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et Chiesale kehtestati sissesõidukeeld eelmise nädala lõpus.“

Kordame veel kord: see on vale! Giulietto Chiesaga kohtumise korraldajad vaatasid tema saabumise eelõhtul spetsiaalselt Eesti välisministeeriumi veebilehte, kust saab informatsiooni nede inimeste kohta, kes on kantud sissesõidu keelu saanud isikute „musta nimekirja“. Chiesat seal ei olnud. Veelgi enam. Informatsiooni Giulietto Chiesale kehtestatud Eesti külastamise keelu kohta polnud Eesti välisministeeriumi andmebaasis isegi enne seda, kui ta politseist tulema lasti. Siin on dokumentaalne tõestus:

Informatsiooni Giulietto Chiesale kehtestatud Eestisse sissesõidu keelu kohta polnud välisministeeriumi kodulehel isegi sel ajal, kui oli juba otsustatud ta vabastada.

 

Vabastati Giulietto Chiesa aga niisama ootamatult, kui ta arreteeriti. Südaöö paiku. Mõistagi ei saanud mingist kohtumisest klubis Impressum enam juttugi olla. Vabadusse pääsenuna ütles ta kibedad, kuid õiglased sõnad: „See, mis täna minuga juhtus, näitab, et Eesti asub praegu väljaspool Euroopa seaduste piire. Eesti on Euroopast väljunud.“

 

Mis siis ikka, vaatame nüüd, kuidas Euroopa suhtub sellesse, et Eesti püüab oma territooriumil eirata demokraatia norme, muutudes klassikaliseks politseiriigiks.