Print this page

Uudised

Ukraina vajab rahu!

22.07.2015

Sellise peamise järelduse tegid klubi „Impressum“ avaliku kohtumise osalejad tuntud Kiievi politoloogi Mykhailo Pogrebynskyi´ga.

Hotell „Euroopa“ konverentsisaal oli täis, kui sinna sisenes hoogsa sammuga Ukraina külaline. Kohtumise moderaator ning üks meediaklubi „Impressum“ asutajatest, Igor Teterin, avades istungit, esitles teda koosolijatele: teie ees on kuulus ja autoriteetne Ukraina politoloog, „Kiievi poliitiliste uuringute ja konfliktoloogia keskuse“ asutaja ja kauaaegne direktor - Mykhailo Pogrebynskyi. Lisaks mainis kohtumise läbiviija, et meediaklubi istungist võtab osa Ukraina suursaadik Eestis – Viktor Krõžanivski.

Mykhailo Pogrebynskyi alustas esinemist sõnadega: „Ma ei kahtle, et te kõik olete siiralt mures selle üle, mis toimub Ukrainas. Vaatamata sellele, et Eestis võib jälgida nii Venemaa kui ka Ukraina tekekanaleid, ei võimalda televisioon siiski saavutada selgust ja arusaama sellest, mis toimub tegelikult. Minu peas aga on pilt enam-vähem selgepiiriliseks saanud“, - lisas ta.

Ukraina on sattunud konflikti pöörisesse, mis praktiliselt ei oma lahendust, - jätkas mõningase pessimismi noodiga Kiievi külaline. Millest kõik algas? Euroopas loetakse, et kõik algas Krimmist ning et kui poleks olnud Krimmi, oleks kõik hästi lahenenud. Venemaal aga usutakse vastupidiselt, et sündmuste konfliktne areng algas 19 veebruaril 2014 Janukovitši poolt opositsiooni esindajatega kokkuleppe allkirjastamisega. See kokkulepe oli koheselt rikutud ning president Janukovitš lahkus kibekiirelt Kiievist.

Mulle tundub, et kõik algas palju varem, - väljendas Pogrebynskyi oma seisukohta, - ning poliitilise kriisi poole Ukrainas algas tee juba aastaid tagasi. Kõik andsid oma panuse! Nii Ukraina eliit, ahned Ukraina oligarhid ja Venemaa, kes eiras tööd erinevate rahvakihtidega, eriti noorsooga, kui ka Lääs, kes valmistas seda noorsugu ette ütlema „Ei!“ igavesele Ukraina – Venemaa liidule.

Erilise rolli mängis Kiievi politoloogi arvamusel, idapartnerluse programm, mille pakkus välja Rootsi poliitik Carl Bildt koos Poola ministri Sikorski´ga. Idee põhimõte, - seletas Mykhailo Pogrebynskyi, - ei seisnenud selles, et võtta Gruusia, Moldova ja Ukraina Euroopa Liidu kooseisu, vaid taheti neid kutsuda partnerlusele, et omada nende riikide üle suuremat mõju.

Janukovitš hakkas aktiivselt liikuma Euroopa suunas, kuid nädal aega enne Euroopa Liidu summit´it Vilniuses, lükkas Ukraina – Euroopa Liidu kokkuleppe allkirjastamise edasi. Oli suur skandaal. Euroopas otsustati, et Janukovitš´iga asju ajada ei tohi. Järgmisel päeval algasid Kiievis Maidanil meeleavaldused.

Konflikt võttis kiiresti hoogu, algasid meeleavaldajate kokkupõrked julgeolekujõududega, millele kaasnesid verevalamine inimeste hukkumine. Kuid Maidanil toimunud sündmuste uuringuid nii ei toimunudki ja tulemusena kaotasime me Krimmi ning puhkes kohutav sõda, võttis kokku Mykhailo Pogrebynskyi.

Aasta tagasi, - meenutas politoloog, - teatas üks minu kolleeg, intellektuaal ja analüütik, et on olemas vaid üks võimalus probleemi lahendamiseks.  Tuleb võita Venemaa! Ja kõik! Teist teed pole! Ukrainas tekkis Mykhailo Pogrebynskyi arvamusel olukord, kus väga paljud keeldusid dialoogist põhimõtteliselt. Ning selles seisneb meie rahva tohutu tragöödia. Diskussioonid puuduvad tänapäevani. Valitseb veendumus, et teha  mistahes järeleandmisi ei tohi mingil juhul. 

Siinkohas toon viimaste päevade näite, - lisas Pogrebynskyi, -  üks minu kolleegidest kirjutab nördinult sellest, et „Saakašvili võttis tööle vaenlasriigi esindaja (peetakse silmas Maria Gaidari). See on sellel ajal, kui küsimus number üks on Ukraina derussifitseerimine“.

Ja seda räägib tuntud analüütik, instituudi asedirektor. Selle näite tõin ma selleks, et oleks arusaadav ukrainasisene probleemi lahendamise lootusetus, - rõhutas Pogrebynskyi.

Minski kokkulepete suhtes on Ukraina külaline häälestatud nii skeptiliselt kui ka optimistlikult üheaegselt: kõik räägivad, et see on ainuke võimalus, kuid tegelikkuses on neid täpselt realiseerida võimatu. Tänaseks on peamiseks probleemiks kohalikud valimised Donbassis. See on küsimus number üks! Mykhailo Pogrebynskyi on kindel, et viimaste päevade jooksul on midagi muutunud paremuse poole, kuid peamiselt USA kulissitaguse surve tulemusena Ukraina poliitikutele.

Vladimir Vaingort esitas Ukraina külalisele eelnevalt ettevalmistatud küsimuse miljonite Ukrainas elavata vene elanike kohta: Miks vaikisid tänapäeva Turbinid veerand sajandit?

Vastus ei olnud meeldivate killast. Ukraina politoloogi arvamusel on anti-vene vene ukrainalisus juba toimunud. See on fakt, - kinnitas ta. Paljud venelased Ukrainas on jagunenud erinevatesse poliitilistesse laagritesse ning on isegi lõpetanud omavahelise suhtlemise. Isegi sugulased, isegi vennad.

Sõna palus moderaatorilt Ukraina suursaadik Viktor Krõžanivski. Ta teatas, - „Meie ju teame, et tegelikult, kõik, mis toimub Ukrainas, pole Ukraina sisemine kriis, vaid Venemaa agressioon“, millega kutsus esile ärritatud mühina saalis ning isegi trotslikke väljahüüdeid. Tema arvamusel käib nende riikide vahel praegu tõeline „Venemaa-Ukraina sõda“. Kriisi lõpetamise tingimus on aga üks: „Las Venemaa viib oma väed välja ja tagastab Krimmi!“ – lisas suursaadik. Peale seda ütles välja ta mõned kriitilised märkused seoses Venemaa keeldumisega ÜRO poolt Ukraina kohal alla tulistatud  Malaisia lennuki rahvusvahelise tribunali loomise ideed toetada. Lõpetuseks aga esitas küsimuse Mykhailo Pogrebynskyi´le: „Kas Minski kokkulepped täidetakse aasta lõpuks?“.

Moderaator Igor Teterin rahustas taktitundeliselt saalis olijaid, selgitades, et „Impressum“ on diskussioonide klubi ja plats täiesti erinevate seisukohtade jaoks.

Samal ajal võttis Mykhailo Pogrebynskyi  välja virna paberilehti Minski kokkulepete tekstiga ning luges ette mõned punktid, peale mida esitas retoorilise küsimuse saalile: kas keegi usub, et need täidetakse? Samal ajal on aga tema arvates praegu tähtis iga väiksemgi samm rahu poole. Ning tähtis on see kõigi jaoks. Nii tuli Victoria Nuland Kiievisse ja seletas Ülemraada saadikutele, kuidas on vaja hääletada, et jätkata „Minski protsessi“. Mis osutus iseloomulikuks, saadikud nii hääletasidki. Mis aga puudutas „Venemaa agressiooni“, millest rääkis Ukraina suursaadik, märkis Mykhailo Pogrebynskyi  irooniliselt ära, et kuidagi kummaliselt tõlgendavad Kiievi võimud kõike: süüdistavad Kremlit avalikult sõjas, kuid seejuures paluvad soodustust gaasile, mida saavad Moskvalt.

Küsimusele, kui kaua kestab sõjaline operatsioon, ütles Ukraina poliitiline analüütik, et tema arvates on Ukraina uuel aastal „juba ilma sõjata“, aga Arseni Jatsenjuk´i valitsusel on võimalus vastu pidada aasta lõpuni, kuid see sõltub väliste finantsabi osamaksetest, kuna riigikassas puudub raha riigiametnike ülalpidamiseks.

Ja üldse, arvab Mykhailo Pogrebynskyi, ei eraldata sõjalist eelarvet sõja jaoks, sest kõik saavad aru, et võita seda sõda pole võimalik. Iga uus arvamusküsitlus näitab, et rahusoov Ukrainas aina kasvab. Enamus ukrainlasi loeb, et konflikt peab olema lahendatud rahumeelselt ning peaaegu pooled on valmis tunnistama vene keelt kui teist riigikeelt. Rahu nimel!