Print this page

Uudised

Sukeldumine Turgenevi ajastusse

25.04.2016

Klubis Impressum esines ja esitles oma uut filmi „Kaks naist“ tuntud vene näitleja ja filmilavastaja Veera GLAGOLEVA

Venemaa rahvakunstniku, näitleja ja filmilavastaja Veera Glagolevaga kohtuda soovijaid oli kolm korda rohkem, kui kino Sõprus 220-kohalise saali mahtunuks. Mõni päev enne kohtumist selgitati loosi teel välja need õnnelikud, kes kutse said.

Nagu lubatud, algas kohtumine Veera Galgoleva viimase filmi „Kaks naist“ näitamisega. Film on valminud Ivan Turgenevi jutustuse „Kuu aega maal“ motiividel. Teil on võimalus seda filmi vaadata.

 

 

Kui film lõppes, süttis valgus ja aplausi saatel astus saali kauaoodatud külaline. Algas suhtlemine publikuga.

„Minult küsitakse sageli, kus me selle filmi üles võtsime, kust leidsime sellise ilu,“ ennetas Veera Glagoleva paljusid. „Me leidisime selle Smolenski lähedalt, Novospasskoje külast helilooja Mihhail Glinka mõisast. Ja see ilu inspireeris meid juba sellega, mis tänapäeval on harvaks jäänud – sobiva koha otsimise käigus ilmnes, et hea, kui saja mõisa kohta leidub viis sellist, mis vastavad ajastu vaimule. Kuigi tuleb tunnistada, et tänu entusiastidele hakkab mõisamajandus Venemaal taas jalgu alla saama, seda hoitakse, sealhulgas ka filmitegijate poolt. Ent iseäranis meisse suhtusid väga hästi nii Smolenski oblasti kultuuriamet kui ka kohalikud elanikud, kes osalesid filmi episoodides.

Esimene küsimus saalist puudutas Rakitini rolli osatäitjat. Kiites näitleja suurepärast mängu küsis üks vaataja: „Aga kas ta on venelane või mitte?“ „Tal on ju aktsent!“ vastas Glagoleva. „Väga ilus aktsent, sellepärast küsingi,“ ei andnud naine alla.

Režissöör jahmus: „Kas see oli nali?“ – „Ei, kuid minu arvates pole see mees venelane.“

„See on suur – ma ei pelga seda sõna – inglise näitleja Ralph Fiennes, kelle üks kuulsamaid rolle on peaosa filmis „Inglise patsient“.“ Saalis puhkenud aplaus ei lasknud Glagoleval lauset lõpetada. „Temaga on nii mõnus töötada, et võtad teda kui päris venelast,“ jätkas lavastaja. „Fiennesi sisemine õilsus ja aristokraatlik olek äratavad poolehoidu, uskumatu töövõime aga siirast lugupidamist. Mängida vene klassikat vene keeles – see on ju tõesti raske.“

Veera Glagoleva rääkis, et kaks kuud enne võtete algust sõitis Ralph Fiennes Moskvasse, kus töötas koos logopeedi ja vene keele õpetajaga. „Võtsime filmi üles peaaegu nagu teatrietenduse – see tähendab järjest, algusest kuni lõpuni, ning te võite näha, kuidas Rakitin-Fiennes muutus. Armastatud naise juurde sõitnud õitsvast õnnelikust mehest filmi algul saab loo lõpuks asju kokku korjav ätt. Ent veel suuremaks katsumuseks kujunes näitlejale oma osa helindamine. Poolteist nädalat käis ta iga päev stuudios (see oli juba Riias) ja üritas aktsendita rääkida. Alati see muidugi ei õnnestunud, kuid ta püüdis!“

Üht vaatajat huvitas, mis ajendas lavastajat tegema just seda filmi, sukelduma turgenevlikku atmosfääri, kaunite ja õilsate inimeste maailma.

„19. sajandi keskpaik oli Venemaal maalikunsti, muusika ja kirjanduse õitsengu aeg,“ vastas Veera Galogoleva. „Selle Venemaa „kuldne ajastu“, mida enam pole. Me tahtsime sinna sattuda ja seal mõnda aega viibida. Oli väga põnev avastada enda jaoks tol ajal elanud inimeste suhteid, toona valitsenud ellusuhtumist. Ja kui meil õnnestus vaatajat oma armastusega selle ajastu, Turgenevi, vene keele ja Venemaa vastu innustada, siis ei teinud me seda filmi ilmaasjata.“

See, kuidas Ralph Fiennes Rakitini rolli kallal töötas, pakkus publikule suurt huvi. Järgmiseks küsiti, kas teda meelega ei dubleeritud või ei tahtnud seda näitleja ise. Lavastaja sõnul teda just dubleeriti ja Venemaal näidati filmi seda versiooni, kus Fiennesi hääl ei kõla. Ent kui telekanal BBC tahtis filmi ära osta, seati tingimuseks, et sellel oleks originaalheli, kusjuures inglise keeles. „Me veensime pool aastat näitlejat inglastele järele andma, kuid ta ütles, et ta mängis vene filmis, kus kõik räägivad vene keeles, ning ta ei hakka seal rääkima inglise keeles. Lõpuks jäigi leping BBCga sõlmimata. Üldiselt sain ma Fiennesist aru. Aga pärast ta ütles: „Kui tahate, hakkan rääkima vene keeles.“ Nii sündis filmi teine variant, kus inglise näitleja kõneleb oma häälega.“

Veel taheti teada, kuidas Veera Glagoleva suhtub vene klassika lääne dramatiseeringutesse. Ebaõnnestunud näitena nimetas lavastaja hiljuti BBCis vändatud seriaali „Sõda ja rahu“. Kas lääne lavastaja suudab aru saada mõistatuslikust vene hingest? Vastuseks rääkis Glagoleva „Anna Karenina“ 2012. aasta ekraniseeringust Keira Knightleyga peaosas. „Vapustavalt tehtud – absoluutselt teine vaatepunkt sellele loole, ent sellegipoolest on see film nagu klantsümbris, kus on palju ilusaid videovõtteid, efektseid stseene, kuid pole … Tolstoid, pole seda, mis moodustab teose sisu. Mingisugune lugu mingist armastusest. Mitte „Anna Karenina“, vaid meie klassika pealiskaudne tõlgendus.“

Kui esitati küsimus filmitööga seotud müstiliste hetkede kohta, suutis Veera Glagoleva meenutada vaid unenägu, kus talle kangastus ebatavaline operaatori võtterakurss. Kui operaator ütles, et lavastaja soovi on võimatu täita, toetus ta oma unenäole – ma ju nägin, et nii saab teha! Lõpuks läks operaatoril võte korda.

Interneti teel saabunud küsimus puudutas Eestit. „Filmis „Üks sõda“ on juttu Klooga koonduslaagrist, mida valvasid kohalikud. Tapeti naisi ja lapsi. Praegu kirjutatakse kõikjal ajalugu ümber ja timukatest on saanud kangelased. Kas te ei karda, et võite tõtt rääkides sattuda Eestile ebalojaalsete isikute nimekirja?“

„Jah, ajalugu kirjutatakse ümber,“ ei hakanud Glagoleva vastu vaidlema. „Ent on olemas faktid, millele tulebki tugineda. Sellepärast on vaja lugeda pealtnägijate mälestusi ja tunnistusi – need on faktid.“

Veel taheti teada, kas Veera Glagoleva on range lavastaja.

„Ma ei salli, kui minust aru ei saada,“ tunnistas ta. „Ma arvan, et kõrgemat klassi näitleja peab lavastajat kuulama, mitte selgitama mulle oma seisukohta.“ Glagoleva rääkis juhtumist filmi „Üks sõda“ võtetel, kus ta näitleja sellise käitumise peale plahvatas. Tõsi küll, hiljem ta vabandas. „Ma oskan vabandust paluda.“

Avalik kohtumine Veera Glagolevaga koos filmi „Kaks naist“ vaatamisega vältas peaaegu kolm tundi.

Filmi „Kaks naist“ (vene keeles) saab vaadata meie veebilehel.