Print this page

Uudised

Vene majanduslikust olemusest

14.06.2016

Moskva külaline tuli Tallinna, et rääkida teemal „Venemaa ja maailm täna: pilk läbi majanduse prisma“.

Kohtumist avades meenutas ajalehe Komsomolskaja Pravda Põhja-Euroopas kirjastaja ja klubi Impressum kaasasutaja Igor Teterin kohalviibijatele, et viimase poole aasta jooksul on Eesti publik klubis kohtunud valdavalt loomeinimestega – kirjanike, luuletajate, lavastajate ja näitlejatega. Seda huvitavam on tallinlastel nüüd suhelda inimesega hoopis teiselt elualalt – majandusteaduste doktori, professor Nikita Kratševskiga.

Moskva külaline tuli Tallinna, et rääkida teemal „Venemaa ja maailm täna: pilk läbi majanduse prisma“. Peale selle tõi ta Tallinna publikule tutvustamiseks kaasa oma uue raamatu „Наследие противоречий Истоки русского экономического характера“ (pole eesti keeles ilmunud), milles ta on sidunud riigi majandusliku arengu seal elava rahva mentaliteediga.

Nikita Kritševski avasõna oli lühike. Inimesena, kellel on vabas vormis arutelude läbiviimisel suured kogemused, oli ta kohe valmis vastama mis tahes küsimustele, seda enam, et üksnes interneti teel oli neid saabunud üle kümne. Saalist aga tuli kohtumise vältel sedeleid nagu külluse sarvest, mis näitas publiku suurt huvi selle keerulise teema vastu.

Kui Nikita Kritševskilt küsiti, mille poolest erinevad üksteisest vene ja lääne mõttelaad, siis soovitas ta meenutada, milline on tähtsaim kirikupüha Venemaal ja milline läänemaailmas. Läänes on selleks jõulud, Venemaal aga lihavõtted, ülestõusmispühad. On, mille üle mõelda, mida võrrelda ja millest järeldusi teha.

Tallinlane Jevgeni Avvakumov tahtis teada, kes on majandusteadlase, professor Kritševski jaoks kõige ebamugavam oponent. „Loll,“ vastas külaline ühe sõnaga ja lisas selgituseks, et see on inimene, kes ei suuda argumente omaks võtta.

„Meil räägitakse tänapäeval palju investeeringutest, tööviljakusest ja muust säärasest,“ jätkas ta. „Ent mõista, miks venelastel on eriline käitumismall, ei püüa keegi.“ Muide, „venelasteks“ tunnistab Kritševski kõiki, kes elavad ja mõtlevad rahvuslikus ajaloolis-kultuurilises märgisüsteemis. „See ei tähenda, et inimene peab olema puhastverd venelane, tähtis on, et ta räägib, kirjutab ja loeb vene keeles. Ta ei pruugi kogu aeg vene keeles mõelda, kuid ta teab vene laule ja tunneb vene kultuuri.“

„Venelased ei ela ainult Venemaal,“ ütles professor Kritševski. „See on Vene Maailm. Sellel pole mingeid territoriaalseid piire. Vene maailma saarekesed on USAs, Euroopas, Aasias. Vene maailm on seal, kus elavad vene inimesed.“

Ajakirjanik Irina Ristimägi palus külalisel lühidalt kokku võtta, milles seisneb motiveeritud majandus, millest Nikita Kritševski rääkis hiljutises intervjuus, kus tõstatati küsimus õiglasest majandusarengust Venemaal. Ning missugune on selle roll õiglaste reformide edendamisel.

„Õiglus – see on kõlbeline, filosoofiline, antropoloogiline ja majanduslik kategooria,“ vastas Kritševski. Näitena õiglasest jaotamisest meenutas teadlane USA presidenti Roosevelti, kes 1930. aastatel suurendas mitu korda riigi kõige edukamate ja rikkamate ettevõtete maksukoormust, mida nüüd hinnatakse kui eelduse loomist keskklassi tekkele.

„Kuid mina nimetaksin seda vahendite ümberjaotamiseks sügavas depressioonis vaevlevas riigis,“ teatas Kritševski. Ta lisas, et on olemas saksa mudel, mille kohaselt madalalt tasustatud kodanikud on tulumaksust üldse vabastatud. „Sellega seoses jääb mulle arusaamatuks, miks näiteks Habarovski külje all elav õpetaja peab maksma oma 10 000 rubla suuruselt palgalt tulumaksu sama määra järgi nagu vene multimiljonärid. Habarovski õpetaja ju oma töötasu offshore-piirkonda ei vii ega valuuta vastu ei vaheta? Selle raha kulutab ta oma pere peale.

Majandusteaduste doktor, professor Vladimir Vaingort märkis, et Eesti ja Venemaa majandused on mõneti sarnased, kuna mõlemas riigis läbiviidud reformide, eeskätt ühetaolise tulumaksu kehtestamise idee autor oli USA majandusteadlane Jeffrey Sachs. Eestis arendatakse minevikust pärit ühiskondlikke tarbimisfonde, näiteks Tallinnas on linlastele ühistransport tasuta. Miks Venemaal selliste fondide arengut ei toimu?

„Ma ei tea, miks ei toimu,“ vastas Nikita Kratševski. „Saab mõõta käitumuslikku reaktsiooni eri riikides, kuid mitte mentaliteeti. Ja ka tulumaks on meie riikides kolossaalselt erinev. Teil on ühtne investeerimiskeskus kõigi eurotsooni riikide jaoks, aga neid riike on üle kahekümne. Te võite alati minna Euroopa Keskpanka, poetada pisara ja saada raha kasvõi riigivõlakirjade tagatisel.

Venemaal sellist võimalust pole. Meie peame ise väljapääsu leidma. Vaevalt et tänapäeval eriti teatakse 19. sajandil elanud erakordsete majandusteadmistega inimest Vassili Kokorevi, kes kirjutas raamatu „Majanduslikud läbikukkumised“. Üheks tolle aja rahanduspoliitika „läbikukkumiseks“ pidas ta välislaene, mida kasutati selleks, et täita majandus oma rubladega.“

Seejärel rääkis Nikita Kritševski ühest ammusest huvitavast uurimusest. Tuleb välja, et vene inimene hakkab täisjõuga tööle alles siis, kui tema peres kasvab suude arv. Veelgi enam, eri kubermangudes selgus üks ja seesama – vene inimene töötab täisjõuga üldse ainult sadakond päeva aastas. See tähendab, et töötamise ja lisatöö tegemise stiimuli ning vastavalt töötasu-maksude suurenemise potentsiaal peitub perekonna suurenemises. Seejuures tarbimist vähendamata.

Vaatame samal ajal, mis toimub Euroopas. Kõik on täpselt vastupidi. Seal, kui perre tuleb üks sööja juurde, tarbimine väheneb. Nii et kui tahate sundida vene inimese tööle, aidake teda lapsetoetustega (praegu moodustab see 453 000, andke 2 miljonit), aidake tal elukoht soetada (kustutage 40-50 protsenti riigi arvelt). Ja stiimul tööd teha tekib, ka tarbimine ei vähene. Samuti lahenevad majanduslikult aktiivse rahvastiku tööhõive probleem ja pensioniküsimus.“

Kohtumisel räägiti veel paljudest aktuaalsetest asjadest – Eesti tulevikust, Baltimaade poliitikute poolt õhutatava sõjahüsteeria tagamaadest, 17. sajandi kirikulõhe mõjust vene majandusliku olemuse kujunemisele. Küsimusi oli väga palju. Kõigi ettelugemiseks aega ei jätkunud, sest kohtumine kestis vaid kaks tundi. Pealegi vastas hiilgava eruditsiooniga külaline mõnele küsimusele ülimalt üksikasjalikult.

 

Kui tahate teada, millest Nikita Kritševski klubis Impressum veel rääkis, vaadake kohtumise videosalvestust (vene keeles).