Print this page

Uudised

Kuidas elad, vene kino?

31.08.2016

Rahvusvahelises meediaklubis Impressum esines tuntud vene filmilavastaja ja näitleja Sergei Ginsburg.

Hotelli Euroopa suur konverentsisaal, mis mahutab maksimaalselt 300 inimest, oli enne klubi Impressum augustikuist kohtumist ülerahvastatud. Publik ootas kannatamatult kohtumist tuntud vene filmilavastaja, näitleja ja produtsendi Sergei Ginsburgiga.

Avaliku kohtumise teema oli "Vene rahvuskino eripärad". Ürituse korraldas klubi Impressum vene kino aasta raames. Külaline võeti vastu aplausiga.

Avasõnad ütles ajalehe Komsomolskaja Pravda Põhja-Euroopas kirjastaja ja klubi Impressum juhatuse liige Igor Teterin. Külalist esiteledes ütles ta naljatamisi, et Sergei Ginsburgil tuleb täna vastust anda kogu vene kino, mitte ainult omaenda loomingu eest. Ta lisas, et Sergei Ginsburg tunneb läbi ja lõhki kõiki kinomaailma tahke. Praegu on tema arvel 17 valmis filmi, millest 11 on tema tema lavastatud, sama paljudes filmides on ta osalenud näitlejana.

Seejärel näidati publikule Ginsburgi viimaste filmide kaadritest kokku pandud videot.

Sergei Ginsburg tunnistas alustuseks, et ta vaatab oma filme harva, sest montaaži käigus kuluvad need talle pähe. Kui Igor Teterin palus tal rääkida oma loometeest, ütles Ginsburg muigelsui, et see tee on olnud kõver ja käänuline. See algas koolitaidlusest, siis tuli ajateenistus. Armeest naastes oli talle selge, mida ta teha tahab – ta tahab olla teatri lähedal.

Sergei asus Taganka teatris tööle lavamonteerijana, tänu millele sai jälgida toonaste kuulsate teatrilavastajate tööd. Sellele järgnesid õpingud teatrikoolis ja osalemine ringreisilavastustes. Hiljem tuli televisioon, mis haaras ja andis võimaluse end proovile panna kõige erinevamates teleprogrammides, alates kunstisaadetest ja lõpetades uudistesaadetega.

Seejärel tegi ta reklaamiklippe, mida toona mitte keegi teha ei osanud. Sergei lisas, et praegu meenutab ta õudusega, kuidas nad siis töötasid. Ja neile veel maksti selle eest! Tegelikult oli see võimalus õppida filme tegema. Sellest alustasid need, kes praegu on vene kinomaailmas endale nime teinud.

Algas arutelu. Esimesena võttis sõna professor Hanon Barabaner, kes ütles, et tema arvates loob kunst, sealhulgas ka filmikunst müüte, kusjuures sagedasti on see müüt ideoloogilise alatooniga. Ideoloogiat aga enamasti tsenseeritakse. Ta tahtis teada, kas tänapäeva Venemaal on kehtestatud filmidele tsensuur.

Sergei Ginsburg vastas, et ei saa väita, nagu tohiks filmilavastaja teha kõike, mis tal pähe tuleb. Tema isiklikult pole aga tsensuuri survet kogenud. Lihtsalt on teemasid, mida kaalutakse sellest seisukohast, kas see on vaatajale huvita ja ega see filmiprojekt kahjumit ei too.

Publikus tekitas elevust üks sedelil saadetud küsimus. Selle autor päris, kas näitlejannasid tuleb kaua veenda lahti riietuma ning kas neile meeldib kaamera ees suudelda.

Sergei vastas, et õigupoolest pole see lihtne. Paljudel näitlejatel tekitab osalemine sellistes stseenides stressi. Ent töö on töö ning on võtteid, mida kasutatakse, kujutamaks seda, mida lavastaja nõuab. Kõik räägitakse näitlejatega enne läbi. Erootiliste stseenide puhul tuleb olla väga täpne, et mitte langeda labasusse.

Üks küsija üritas teada saada, kuidas Sergei Ginsburg suhtub kahe vene filmilavastaja – Zvjagintsevi ja Mihhalkovi loomingusse.

Sergei ütles, et tema meelest on tobe jagada kunstis auhindu ja määratleda, milline kunstiteos on suur ja milline mitte eriti. Sellepärast ei hakka ta oma kolleegide töödele hinnangut andma. Mis puutub Zvjagintsevi filmidesse, siis professionaalina mõistab ta suurepäraselt, miks tema filmide teatav tonaalsus on osale vene kinopublikust vastuvõetamatu. Asi on selles, et Zvjagintsev teeb oma filme algusest peale sooviga pääseda Lääne festivalidele.

Publik ja lavastaja suhtlesid elavalt. Oli näha, et kokkutulnutele ei pakkunud huvi üksnes tema suhtumine filmimaailma, vaid ka muudesse asjadesse.

Küsiti, mil määral on filmi "Tappa Stalin" süžee kooskõlas ajaloolise tõega.

Sergei Ginsburg vastas, et filmi süžee on puhtal kujul autorite fantaasia vili. Teisest küljest: kas ajalugu võinukski selline olla? Täiesti. Atentaate Stalinile tõesti kavandati ja rohkem kui üks kord. See lugu on enamjaolt müüt ja Stalin on seal kui omamoodi foon ajastule.

Kohe taheti teada, et kui Ginsburg teeb filme Stalinist, siis kas ta ka ise on stalinist.

Külaline pareeris, et Stalin on tema jaoks uurimisobjekt nagu paljud teisedki ajaloolised isiksused. Üht või teist poliitilist isiksust käsitledes tuleb olla kriitiline, klišeesid kasutada ei tohi.

 

Millest kohtumisel Sergei Ginsburgiga veel räägiti, saate teada, kui vaatate videosalvestist (vene keeles).

 

Anastassia Mälsoni fotod.