Print this page

Uudised

Suure poliitika paradoksid

29.04.2017

Tuntud vene politoloog ja ühiskonnategelane professor Andranik Migranjan esines meediaklubis Impressum.

Euroopa hotelli suur konverentsisaal oli rahvast täis. Tuli isegi toole juurde panna, et kõik klubi Impressum järjekordset külalist kuulata soovijad ära mahutada. Kohtumise avasid meediaklubi Impressum asutajad  ja juhid, Komsomolskaja Pravda ajakirjanikud Galina Sapožnikova ja Igor Teterin.

 Külalist esitledes rääkis Galina Sapožnikova, et kohtus temaga esimest korda juba 1989. aastal, kui teda intervjueeris. Ta olevat olnud selle progressiivse nõukogude intelligentsi silmapaistva esindaja ning perestroika tüüri juures seisnud inimese intellektist ja inimlikust võlust lummatud.

.Väärib märkimist, et Andranik Migranjani elulugu jätab sügava mulje: Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi lõpetaja, Venemaa välisministri  Sergei Lavrovi  ja Moskva  rahvusvaheliste suhete instituudi rektori Anatoli Torkunovi kursusekaaslane. Oma karjääri alustas ta Venemaa teaduste akadeemia rahvusvaheliste majandus- ja  poliitikauuringute instituudi juhtivteadlasena, seejärel oli Venemaa Ülemnõukogu rahvusvaheliste suhete komitee peanõunik,  presidendinõukogu liige ning Venemaa Riigiduuma SRÜ asjade ja kaasmaalaste  komitee peaekspert.

Omades väärilist kohta vene poliitilise eliidi seas, on Andranik  Migranjan maailmas  palju ringi sõitnud, tal on  rahvusvahelistes poliitikaringkondades lai tutvuskond. Ta elas aastaid USA-s, kus pidas San Diego ülikoolis majandus- ja politoloogialoenguid, oli demokraatia ja koostöö instituudi New Yorgi esinduse juht.

.Avalik kohtumine algas külalise sissejuhatava loenguga. Igor Teterin kutsus professori  kõnepulti, et see saaks kohtumise teema  „Suure poliitika maailm praegu:  New Yorgist ja Moskvast nähtuna“ raames tutvustada oma analüütilisi vaateid tänapäeva olukorrale maailmas.

Andranik Migranjan alustas esinemist küsimusest, mis siis  praegu maailmas toimub. Tõde on selles, et maailm elab hüsteeriaseisundis ning me küsime endalt pidevalt, kas oleme sõja lävel. Eriti tõenäoline tundub see siis, kui jälgida Venemaa ja USA  vastuseisu pidevat teravnemist. Kahjuks on Venemaa ja USA pidevas konfrontatsioonis, nagu Nõukogude Liidu ajalgi,   märkis külaline. Ajalooliselt oli konfrontatsioon paratamatu, sest NSVL positsioneeris end esialgu Ameerika totaalse vastandina, kuigi oli võimsuselt  viimasega võrreldav. Ainus periood, kui  kahe pooluse vahel polnud konfrontatsiooni, olid 90. aastad, mis langesid kokku Nõukogude Liidu lagunemisega ja tähistasid bipolaarse maailma lõppu  ning USA ülemvõimu algust.

 See, et USA hülgas kõik üldtunnustatud normid ja hakkas end tunnetama maailma keskpunktina, tekitas ikka suuremat rahulolematust  taassündivas Venemaas ja paljudes teistes maades. Moskva rahulolematus kasvas sedamööda, kuidas USA sekkus teiste riikide siseasjadesse, eirates maailma üldsuse arvamust.

 Pöördepunktiks sai professor Migranjani arvates Vladimir Putini Müncheni kõne 2007. aastal. Oma kõnes, mis raksatas kui välk  Washingtoni selgest taevast, teatas Putin, et kujunenud  maailmakord Venemaad ei rahulda ja  teiste maade huvide ignoreerimine ei saa enam kaua kesta ning rahvusvahelisi institutsioone eirata lihtsalt enam ei tohi.

 Pärast seda kõnet hakkasid paljud endalt küsima, kas Venemaa liidri selline esinemine oli õigustatud. Kuid nagu näitasid 2008. aasta Gruusia-konflikti sündmused, olid kõnelused tõepoolest lõppenud ja algas tegutsemine. Samal aastal oli teiseks ametiajaks valitud president Barack Obamal kavas Venemaa-USA suhteid uuendada.

. Kuid need katsed kukkusid läbi ja sellele aitas kaasa NATO laienemine Itta ning kahe maa üha suurenev vastasseis Lähis-Ida küsimustes. Konflikti eskaleerumine nendes oludes oli lihtsalt möödapääsmatu ja see kestis eelmise aastani, kui USA poliitiline  olukord muutus.

„Mida toob Trumpi valitsemisaeg, pole teada, kuid praegu võib Venemaa endale lubada strateegilist pausi,“ lõpetas oma esinemise professor Migranjan.

Nagu klubis Impressum kombeks, järgnes esinemisele diskussioon.

Esimene küsimus puudutas USA ja Venemaa ühiseid huve. Suhete eskaleerumine on tõenäoline, kuid millistes valdkondades on maailma kahe gigandi koostöö  hädavajalik?

 „Ühisesse huvisfääri kuulub kindlasti võitlus rahvusvahelise terrorismiga, „ vastas professor. „Kahjuks alahindab USA valitsus veidi seda probleemi, neile tundub, et neist on see kaugel, samal ajal kui terrorioht üha suureneb. Teiseks  tuumarelva leviku takistamine. Ja kolmandaks nafta ja gaasi tootmine arktilisel mandrilaval. Kõik need küsimused võivad olla kahe maa koostöö aluseks, kuid kahjuks on ka palju takistusi. Selles küsimuses on Washingtoni jaoks kõige tähtsam mõista võrdõiguslike partnerlussuhete vajalikkust Venemaaga“.

Seejärel esitati Migranjanile eesti elanike seisukohast kõige põletavam ja teravam küsimus: kuidas ta suhtub sellesse, et massiinformatsioonivahendites levitatakse arvamust Venemaa võimalikust sissetungist Baltimaadesse.

 „Venemaal pole ma kohanud kedagi, kes oleks tahtnud Eestit vallutada. Lõppude lõpuks, Baltikumi kaitseb täielikult  NATO 5. paragrahv, aga kui riik selles kahtleb, siis on see juba küsimus NATO-le. Kuid Baltimaade ja Poola probleem on palju sügavamal. Nad vaevlevad  fantoomvaludes. Neile ei anna rahu minevikusündmused– nii Tsaari-Venemaa kui Nõukogude Liidu ajast. Kuid olgem realistid -  need ajad on ammu möödas, kuid valud on jäänud.. Ja see pole põhjus Moskvaga häbematult käituda ning lubatud piiridest üle astuda. Selliseid keerulisi küsimusi tuleb  arutada, lahendada, tuleb dialoogi pidada. Kuid neuroosidega ei tohi elada, neid tuleb ravida ja neist tuleb vabaneda,“ vastas professor.

Järgmine küsimus, mille esitas ökonomist Vladimir Vaingort, puudutas Ameerika vasakpoolse poliitiku Bernie Sandersi  populaarsust. Kas selline huvi vasakpoolsete ja prosotsialistlike ideede vastu on Ameerika ühiskonna uus tendents?

Külaline vastas: „See, mis juhtus viimase valimiskampaania ajal, on USA jaoks lihtsalt ennekuulmatu. Olgem ausad. Need hüved, mida meie saime kogeda nõukogude ühiskonnas (tasuta eluase, tervishoid, haridus), on siiani isegi USA jaoks täitumatu unistus. Ameerika põhiprobleem seisneb kolossaalses lõhes rikaste (1% elanikkonnast) ja vaeste (99%) vahel. Ameerika unelm on purunemas. Kui varem peeti Ameerikat kõikide võimaluste maaks, siis tänapäeval on vaesest perest pärit inimese võimalus nö sotsiaalse liftiga kõrgustesse jõuda kahjuks peaaegu olematu,“ selgitas Andranik Migranjan.

Diskussiooni käigus ei  jäänud tähelepanuta ka  Ameerika uue presidendi isik. Küsimusele, mida ta arvab Trumpi isiksusest, vastas külaline, et Trumpil on palju häid ideid, kuid nagu näitasid ta valitsuse 100 päeva tulemused, ei õnnestu tal neid ellu viia.

„Eesmärgid on küll õiged, kuid realiseerimine kannatab. Saage aru, äri juhtimine ja riigi juhtimine on täiesti erinevad asjad. Trump pole võimeline  Kongressis  iseenda valimislubaduste täitmiseks koalitsiooni organiseerima. See on tegelikkus,“ vastas Migranjan.

Külalisele esitati ka ikka veel aktuaalne küsimus olukorrast Ukrainas. Mida ta sellest arvab?

Vastus oli otsekohene: „Pole kahtlustki, et kui Kiiev oleks teinud  Venemaale järeleandmisi, poleks olnud ei Krimmi ega Donbassi. Aga nõudmised olid elementaarsed: Ukraina blokiväline staatus, vene keelele teise riigikeele staatus ja regioonidele rohkem autonoomiat. Kui need probleemid lahendatakse, laheneb ka kriis. Kuid praegu peaks see olema juba Moskva ja Washingtoni  kõneluste teema, mitte Kiievi ja Moskva.“

Kohtumise lõpus kõlas küsimus, mida arvavad lihtsad ameeriklased Venemaast ja venelastest.

„Ameerikas on kaks probleemi: ameeriklased ei tunne oma ajalugu ja  nad on ka geograafias võhikud. Seetõttu ei tea lihtsad ameeriklased ka Ameerikast just eriti palju. Kunagi ameeriklased  meist ikka ühtteist teadsid, sest kartsid. Praegu nad meist ei mõtle. Kui Putin välja arvata – vaat temal ei ole tuntuse poolest maailmas konkurente, sealhulgas ka ameeriklaste seas,“ lõpetas oma esinemise professor külaline

Kohtumine oli väga huvitav, kestis enam kui kaks tundi. Tallinna publik saatis külalise lavalt ära sama tormilise aplausiga kui vastu oli võtnud.

Kahjuks ei ole võimalik kõikidest Andranik Migranjani käsitletud poliitilistest  paradoksidest ja probleemidest lühidalt rääkida. Kuid varsti avaldame veebilehel selle ürituse videoaruande, et saaksite tutvuda nii tema esinemise kui vastustega tallinlaste esitatud küsimustele.