Print this page

Press meist

Vladimir Pesnja: hea fotograaf on isiksus
Vladimir Pesnja: hea fotograaf on isiksus
Deniss Pastuhhov
01.06.2017

Klubis Impressum toimus kohtumine kahe vene fotograafiaasjatundjaga – rahvusvahelise informatsiooniagentuuri Russia Today fotograafi Vladimir Pesnjaga ja ajakirjaniku, Radio Rossija saate „Takoi vot fokus“ saatejuhi Aleksandr Nefedoviga.

Fotograaf Vladimir Pesnja rääkis uudisteagentuurile Sputnik Eesti võidust prestiižsel fotokonkursil World Press Photo 2016, sellest, kuidas tõelist fotograafi ära tunda ja kas nutitelefon saab asendada kohmakat fotoaparaati.

- Tahaks alustada esikohast konkursil  World Press Photo 2016, kuhu esitasite fotoseeria „Vetluga´s Hockey“ („Hoki Vetlugas“). Millised on konkursi hindamiskriteeriumid (selle fotoseeria näitel).

-Hindamine on igal fotokonkursil subjektiivne. Sellel on muidugi ka teatud objektiivne väärtus, kuna ei otsusta üks inimene, vaid mitu. Kuid võit ei tähenda, et minu fotod on maailma parimad: lihtsalt konkreetsele žüriikoosseisule meeldisid sel momendil kõige rohkem just minu omad. Pealegi kategoorias „Spordi lood“, kuhu osalejad esitasid kaheksa fotot, hinnati mitte niivõrd nende kvaliteeti, kui just lugu, mida fotograaf nende kaudu jutustab. Mina näitasin fotolugu sellest, kuidas Nižegorodski oblastis, kus valitseb kaos, kus vabrikud ja tehased on kinni pandud, pole vaese Vetluga linna elanikud rasketest elutingimustest hoolimata jooma hakanud ega depressiooni langenud, vaid leidnud muu emotsionaalse väljundi - hokimängu.

- Seoses tehnika kättesaadavuse ja selle kvaliteedi paranemisega on tekkinud väga palju harrastusfotograafe. Mille poolest hea fotograaf neist erineb?

-Tõepoolest, paljud inimesed võivad praegu teha häid fotosid, nii amatöörid kui professionaalid. Heal fotograafil on fotodega midagi öelda, nendel peab olema midagi enamat kui lihtsalt kujutis, jäädvustatud ja peatatud ajahetk. Foto järgi peab olema tabatav fotograafi isiksus, elukogemused, muusikalised ja kirjanduslikud eelistused, teadmised. 

- Pildistamisoskus – on see anne või saab seda õppida? 

— Omamata suurepärast häält võib saada väljapaistvaks lauljaks.

Näiteks võib tuua Mark Bernesi, kellel polnud erilisi vokaalseid eeldusi, kuid ta laule kuulatakse siiani. Samuti on fotograafiaga. See ei eelda mingit erilist sünnipärast füsioloogilist annet: kui on olemas silmad, käed ja aju, on inimene võimeline pildistama.

Tehnoloogilised teadmised on võimalik omandada ja visuaalset kultuuri saab arendada teiste tehtud fotode, piltide vaatamise, muuseumide külastuse, raamatute – sealhulgas kõige erinevamate, nii reisi- kui kaugete tähtede füüsikat käsitletavate raamatute - lugemise kaudu.

- Kas teie õppisite?

- Olen iseõppija, spetsiaalses õppeasutuses pole õppinud. Venemaal pole sellise haridusega õieti midagi peale hakata. Koostasin ise endale õppekava, lugesin spetsiaalset kirjandust ja ammutasin teadmisi praktikast, tunnustatud meistritelt.

- Olete spetsialiseerunud põhiliselt spordile, aga see tähendab liikumist. Kas liikuvaid objekte on palju raskem pildistada kui staatilisi?

- Liikumine „jookseb eest ära“ ja kui ei pildista kohe, ei pildista pärast enam kunagi. Peab oskama ette näha, kus pildistamise objekt järgmisel hetkel on ja kas ta on siis kõige soodsamas poosis. Kui pildistada maastikku, siis näiteks puu ei kao kuhugi, sa lihtsalt tuled ta juurde ja ootad õiget valgust.

- Aga miks olete valinud spordi temaatika?

- Töötasin kirjutava ajakirjanikuna ajalehes Sport-Ekspress, kus valgustati igakülgselt sporti. Kirjutamine läks igavaks, aga mu kõrval töötasid suured fotograafiameistrid ja pildistamine hakkas mindki huvitama. Alustasin spordifotograafina, kuid olen alati tahtnud oma diapasooni laiendada, ja nüüd, töötades informatsiooniagentuuris Russia Today, pildistan kõike – kuhu mind ka ei saadetaks.

 - Kas nutitelefon võib asendada tõelist fotoaparaati?

- Ainult teatud olukordades, mis hea kujutise saamiseks ei nõua tehniliselt väga kvaliteetset kaamerat: kui on hea valgus, kui pole vaja väga suurt detailiseerimist trükiks. Aga kui on halb valgus, objekt liigub kiiresti ja asub fotograafist eemal, nutitelefonist enam asja pole.

- Kuidas on seotud fotograafi meisterlikkus ja fototehnika kvaliteet?

-Aparatuuri kvaliteet ei taga õnnestunud fotot. Kõige kallima aparaadiga võib teha mitte midagi ütleva kaadri. Fotograafi meisterlikkus on ka selles, kui ta suudab valida teatud süžee jaoks õige kaamera. Pole mõtet kaasa vedada rasket uuema põlvkonna aparatuuri, et pildistada päikesetõusu mägedes, kui selleks piisab kõige lihtsamast digi- või filmilindiga kaamerast.

- Kas video ja maalikunst on fotograafia konkurendid?

- Ei, need on erinevad kunstiliigid, mis muide võivad koos eksisteerida multimeedia vormis. Kui rääkida fotoajakirjandusest, siis kõik katsed asendada fotosisu videosisuga on lõppenud läbikukkumisega, vähemalt Venemaal, sest fotole piisab vaid klõpsata, aga videot on vaja alla laadida ja vaadata.

- Kas fotograafias on olemas „Must ruut“?

- Kazimir Malevitši teost tuleb käsitleda kui kunstniku manifesti, kui loobumist maalikunsti vanadest vormidest. Mina tegelen aga fotoajakirjandusega, mitte fotokunstiga, mis mind küll huvitab, kuid mille valdkonna spetsialist ma pole. Kuid fotomanifeste on olnud muidugi palju. Nimetagem kas või Andy  Warholi „Purgisuppi“.

- Kas on spordialasid, mida on eriti raske pildistada?

- Paljud mu kolleegid peavad keeruliseks võrkpalli pildistamist. Kõik toimub kiiresti, valgus on kehvapoolne, raske on jälgida palli liikumist.

Mina olen selle spordialaga hoopis sõbrunenud, aru saanud selle mehhanismidest. Paljuski on sellele kaasa aidanud ka sõbrasuhted võrkpalluritega, kellega mu teed on võistlustel ristunud. Suhteliselt lihtsaks spordialaks võib pildistamise seisukohast pidada iluuisutamist: uisutajad, üksi või paaris, on kogu aeg vaateväljas, ei kao kuhugi.

Kerge on saada terve kuhja tehniliselt õigeid fotosid, kui fototehnika kvaliteet vastab saalile ja valgusele. Kuid et kõrgemale tasemele jõuda, tuleb osata õiget pildistamise kohta valida, tunnetada sportlaste liikumist ja tabada kõige õnnestunumat faasi.

- Kas spordiüritusi pildistades on võimalik olla ka fänn?

- Jah, ka paljud mu fotograafist sõbrad fännavad erinevaid klubisid. Kuid minule on see võõras, mina ei ole ühegi klubi fänn, pildistan sporti ilma fännidele omase emotsionaalsuseta.

- Kas teie kaamera objektiivi on tihti ära lõhutud?

- Mul on sellega vedanud, kuigi objektiivi on lennanud igasuguseid palle: nii tennise-, vuti- kui kossupalle. Kuid ükski kaamera pole pildistamisel kannatada saanud.

 


Klubi uudised