Print this page

Press meist

Andranik Migranjan: USA-l pole enam jõudu olla „maailmapolitseinik“
Andranik Migranjan: USA-l pole enam jõudu olla „maailmapolitseinik“
Aleksei Toom
26.04.2017

Autoriteetne vene politoloog, Vene-Ameerika suhete asjatundja Andranik Migranjan peab tuumakonflikti vähe tõenäoliseks, aga maailma ümberjagamist vältimatuks

Hoolimata kujunenud arvamusest ei ole Vene-Ameerika suhted sugugi viimaste aastakümnete halvimad ja sõjalise kokkupõrke oht on  üpris väike, arvab Moskva riikliku rahvusvaheliste suhete instituudi politoloogia kateedri professor Andranik Migranjan.

Vene politoloog esines Eesti pealinnas meediaklubi Impressum korraldatud avalikul kohtumisel.

Kuigi rahvusvahelise poliitika üha kasvavad pinged võivad teoreetiliselt   viia  sõjalise kokkupõrkeni  isegi vaenutsevate poolte liidrite soovist ja jõupingutusest hoolimata, pole tema arvates tuumakonflikti oht ikkagi nii suur, et muretsemiseks põhjust oleks. Venemaa ja USA suhete ajaloos on olnud palju ohtlikumaid olukordi kui praegune huvide konflikt.

Migranjan meenutas Korea sõda, kui Vene lendurid poolsaare kohal peaaegu avalikult ameeriklastega õhulahinguid pidasid, Kariibi kriisi ja  Saksa DV-s asunud nõukogude vägede ning Lääne-Saksamaal paiknenud NATO jõudude aastatepikkust kõrvuti eksisteerimist. Arvukad välispoliitilised kriisid ja varisõjad ei ole viinud tuumakonfliktini, kuna nn „viimase argumendi“ kasutamise otsustamismehhanism on üpris hästi läbi mõeldud.

 Pingetes on süüdi Ida-Euroopa

Eksperdi arvates lasub pingelise olukorra kujunemises osa süüst Ida-Euroopa maadel, sealhulgas Eestil. Geopoliitiliste huvide ja kujunenud maailmakorraldust ähvardava  tegeliku ohu vaatevinklist peaks USA praegu  olema enim huvitatud oma rolli tugevdamisest Kagu-Aasias, mitte Euroopa Liidu idapiiril. Kuid endise NSVL-i liiduvabariikide ja „sotsialistliku leeri“ riikide survel – nad provotseerivad mingil määral konflikti -  on ameeriklased sunnitud jõupingutused suunama Venemaa piiridele, nentis Migranjan.

 Ühest politseinikust on vähe

Tsivilisatsiooni ajaloolise kogemuse vaatevinklist on kõige stabiilsemad ja viljakamad olnud need  perioodid, kui maailmas on vastutussfääre jaganud mitte üks, nagu praegu, vaid vähemalt kaks „politseinikku“, kes on võimelised korra majja lööma planeedi mis tahes punktis,“ nentis Migranjan.

Ekspert rõhutas, et praegu pole Ameerika rahval „piisavalt jõudu, voli ega tahtmistki maailmapolitseiniku rolli üksi täita“.

Donald Trumpi valimine presidendiks on suuresti märk sellest, et ameeriklased on oma suurriigi rolli ümber mõtestanud ning otsivad kohta tänapäeva maailmas, arvab vene politoloog.

Trumpiga sarnaste vaadetega inimene oleks võinud USA presidendiks saada ka varem, kuid teatud mõtteviisi muutus, mis tegi suuremast osast ameeriklastest natsionalistid ja antiglobalistid, küpses kriisiks alles nüüd. Vaevalt oleks keegi lootagi julgenud, et esimene tõsine antiglobalismi läbimurre leiab aset riigis, mis on olnud globalismi eestvedaja. Aga just nii see läks, täheldas Migranjan.