Новости клуба

Legendaarne kosmonaut Vladimir Titov esines Tallinnas
Legendaarne kosmonaut Vladimir Titov esines Tallinnas
Svetlana Burtseva
16.12.2017

Vene kosmonaut Vladimir Titov käis Tallinnas esimest korda 1983. aastal. Sel kaugel ajal sooritas Titov ka oma esimese kosmoselennu kosmoselaeval Saljut-7

2017. aasta 21. detsembril täitub 30 aastat  esimese kosmoseekspeditsiooni stardist orbitaaljaamaga Mir. Kestis see  peaaegu 366 päeva ehk Maa aasta. Vladimir Titov oli selle ekspeditsiooni komandör. Olnud kosmoses 365 päeva, 22 tundi, 38 minutit ja 57 sekundit, püstitas ta Maa orbiidil viibimise maailmarekordi.

Kosmoseekspeditsiooni suurepärase juubeli künnisel tuli Vladimir Titov taas Eesti pealinna - rahvusvahelise meediaklubi Impressum kutsel kohtuma linna elanikega. Sputnik Eesti korrespondent vestles legendaarse kosmonaudiga ja esitas talle mõned küsimused.

- Mis on pikaajaliseks orbiidil viibimiseks ja meeskonnaliikmete heaks koostööks kõige tähtsam, kas professionaalsus või psühholoogiline sobivus?

— Nii üks kui teine. Professionaalsus juba kätkebki endas psühholoogilise sobivuse mõistmist.

- Kas teie arust on Venemaa ja Ameerika kosmonautide ettevalmistamises mingit erinevust?

— On midagi, mis on ühine kõigile. On ka oma jooni. Meie näiteks kasutame mõningaid meetodeid, et õpetada inimest lendude ajal stressiolukorras tegutsema. Kuid ameeriklased teevad seda samuti. Meil on langevarjuhüpped, kus vabalangemise tingimustes tuleb teha reportaaži. Ameeriklased seda ei tee.

Näiteks oli ameeriklastel ette nähtud treenida avariiolukorras laevast Shuttle langevarjudega lahkumist. Minu küsimusele „Kas te üldse olete langevarjudega hüpanud? Kas kujutate ette, mis see on?“ vastasid ameeriklased „Ei“. Küsisin: „Kuidas te mõtlete Shuttle´ist lahkuda? See on ju üpris stressirohke olukord. Laev liigub väga suure kiirusega.“ Nad ei saanud aru, millest on jutt, lihtsalt vastasid: „Oleme valmis.“ Arvan, et  see pole tõsi.

- Teil on langevarjuhüpete instruktori ettevalmistus. Kui palju teil hüppeid on?

— Kuskil üle saja (naeratades).

- Kas kosmose uurimiseks on elulist vajadust? Kas sellel on praktilist tähtsust planeedi Maa elanike jaoks.

— Kosmose uurimine on arengu jaoks kasulik. Need uuringud on juba varem andnud tehnoloogilise tõuke paljude teadus- ja tööstusharude arenguks. Kas kujutate ette, kui palju etappe tuleb läbida, et ehitada kõigest üks kosmoselaev? Hiiglasuur hulk praktilisi valdkondi on kaasatud. Ja kogu see teadmine pole konserveeritud mingisse ühte ettevõttesse, see levib.

- Milliseid kosmosetehnoloogiaid kasutatakse tänapäeva tsiviiltööstuses?

— Kasusaamise seisukohast on ameeriklased meist taiplikumad. Näiteks hakkasid nad tootma teflonpanne, triikraudu ja muid asju. Aga teflonkate töötati välja rakettide düüsi kaitseks. Ameeriklased mitte ainult ei teinud raketti ega lennutanud seda üles, nad teenisid sellega ka raha.

 Teine küsimus on see, mida luuakse praegu selle baasil, mis oli juba tehtud varem. Ameeriklased näiteks ehitavad korduvalt kasutatavaid kosmoselaevu, mis lendavad sinna ja tagasi. Nendele võib juba pileteid osta. Kas see on võimalik? On. Kasutatakse ju kosmosetehnoloogiaid rahvatarbekaupade tootmisel.

- Tuleb välja, et otsida on vaja kuldset keskteed?

— Jah. Näiteks Elon Musk (Elon Musk müüs maha oma PayPali aktsiad ja raha otsustas kasutada kosmose hõlvamiseks ning revolutsiooniliste tehnoloogiate arenguks. Juba kümne aasta pärast lendasid ta kosmosesüstikud planeetidevaheliste kosmosejaamade juurde – Toim).

Mõni aasta tagasi, kui avaldati kosmonautika kommertsialiseerimise programm ja meil naerdi, et laevad hakkavad lendama garaažides, arendasid ameeriklased programmi. Venemaal oli sarnane programm – taheti luua kommertslaev Almazi baasil. Kuid raha ei jätkunud ja projekt külmutati.

Aga Musk sattus õigele soonele. Ta sai NASA-lt miljardeid. Oma raha investeeris ta vaid alguses. Edasi tulid juba riigiga sõlmitud  lepingus ette nähtud vahendid. Millist tulu oleks saanud Musk ilma riigita, lihtsalt kosmoselaevu ehitades? Mitte mingisugust! „Takso“ tellimus tuleb Muskile riigilt. Riik maksab raha. Imesid maailmas ei juhtu!

- Kui astusite Space Shuttle´i pardale, kas tundsite vahet Venemaa laevadega?

— Meie insenerid on väga andekad inimesed. Nad tegid minimaalsete vahenditega täiuslikke asju. Meie laevas, vabandage, oli tualett ehitatud anumast, mis kogus vedelikku ja tahkeid jääke, filtritest ja pumpadest. Kõik! Mitte midagi muud. Aga ameeriklased lõid hiiglasuure vaakumseadme, mis maksab miljoneid. Kui ma seda nägin, ütlesin: „Te panite selle siia, see võtab nii palju ruumi, on raske ja kui palju te raha magama panite? Vaadake, mis meil on.“ Vaatasid, imestasid: „Jah…“. Kõik selgub võrdluses.

-  Kas teile meeldisid Venemaa filmid „Время первых“ („Esimeste aeg“) ja „Saljut-7“? Kuidas te suhtute sellistesse filmidesse?

— Hästi suhtun. Ma ei taha hinnata filmide kunstilist või tehnilist külge. Mõlemad filmid põhinevad tegelikel sündmustel. See, et autorid on lisanud mingeid detaile, mis publikut köidavad, on normaalne – filmid peavadki vaatajaid köitma.