Новости клуба

Orwell ei eksinud – amerikanism on muutunud totalitarismiks
Orwell ei eksinud – amerikanism on muutunud totalitarismiks
Svetlana BURTSEVA
19.12.2018

Võimust ja kultuurist, tsensuurist ja pressist, inimese vabadusest tänapäeva antiutoopias rääkis eksklusiivses intervjuus Sputnik Estoniale kirjanik Vjatšeslav Nedošivin

Eesti oli esimene välismaa riik, kus toimus tuntud Vene kirjaniku ja kirjandusteadlase Vjatšeslav Nedošivini uue raamatu "Джордж Оруэлл. Неприступная душа“ esitlus.

Orwelli teosed on viimasel ajal üha rohkem üldsuse tähelepanu köitnud, aga tema üle poole sajandi tagasi kirja pandud ennustused inimühiskonna ja riikide arengu kohta lummavad oma täpsusega. Vjatšeslav Nedošivin on pühendanud George Orwelli elu ja loomingu uurimisele suurema osa oma elust.

Praegu võib Orwelli antiutoopiast „1984“ leida peaaegu kogu maailma – võltsi ja manipulatiivse info kontrollimatu levik, sealhulgas  üle riigipiiride. Kas see arvamus on kooskõlas Orwelli ennustustega tegelikkuse moonutamisest ja pressivabaduse piiramisest?

- Mitmeplaaniline Orwell on praegu kõiges ja kõikjal. Ta suri 1950. aastal, kuid juba siis nägi ta Inglise ühiskonna väikseimate arengutendentside järgi ette, mis hakkab toimuma. Orwell arvas, et tuleb aeg, kui tõde ei huvita kedagi – ilmatu palju mitmesugust infot, kuid sellel pole midagi ühist tõega. Ta kartis, et totalitaarsed meetodid hakkavad ajapikku omandama uusi vorme ja  isegi amerikanism kui ideoloogia võib muutuda totalitaarseks.

 Ja praegu võime seda kõike näha: maailm peab eeskuju võtma Ameerikast, kes surub kõikidele rahvastele peale ettekujutust, missugune peab olema ühiskond: maailmas pole midagi paremat Ameerika demokraatiast, järgige Ameerikat ja kõik läheb hästi. Kuid midagi head sellest ei tule, kuna inimesed, rahvused, traditsioonid, kultuurid on erinevad. Pole olemas universaalset demokraatiat.

- Mis teile, kui välja jätta välismaale sõidu vabadus, defitsiidi puudumine, veel vabadust kehastab?

— Orwell väidab, et vabadus tähendab 2x2=4, mitte 5, mitte 8, mitte 10. Kui ühiskonnas on see nii, siis kõik muu tuleb iseenesest. Ta kartis, et tuleb ühiskond, kus 2x2 on nii palju, kui öeldakse. See on vabadus Orwelli moodi. Mina arvan, et vabadus on alati seotud vastutusega. Sa pead alati mõtlema, mida sa räägid, mida kirjutad, millises olukorras, kellele ja milleks. Ei saa elada ühiskonnas ja olla vaba ühiskonnast ning vastutusest inimeste ees. Ja sellest pole pääsu.

- Kuidas te arvate, milline formatsioon võiks tagada inimestele nende rahvusliku ja inimliku identiteedi,  moraalsete väärtuste säilimise?

— Oma Ameerika elu põhjal kirjutas õigeusu preester Alexander Schmemann päevikutes, et on olemas vaid kapitalism ja sotsialism. Kapitalism pole võimalik ilma vabaduseta, mille tagab demokraatia. Kuid sedasama vabadust kapitalism moonutab, sest selle aluseks on mammon, mis tungib kõikidesse eluvaldkondadesse.

Viidates Schmemannile olete öelnud, et kapitalism on efektiivsem. Milles see väljendub?

— Isiklik initsiatiiv, sellesama kapitalismi alustala, on võimas asi. Võime isegi näha, kui muutunud on Moskva viimase 20-30 aasta jooksul. Mäletan, millist nördimust tekitasid minus mõne Vene muuseumi uksed –kriimustatud, üks värvikiht teise alt paistmas. Nende uste välimus ei läinud kellelegi korda.

Aga praegu on igas kehvas kohvikuski kõik üle lakutud ja läikiv. See on kapitalism. Kuid teisalt, mis puutub moraali, ja ka sellest räägib Schmemann, on sotsialism kui tuleviku formatsioon kahtlemata kõrgem. Ta tunnistab võrdsust. Kaitseb põhiprintsiipi – õiglust.

Sotsialismil on palju eeliseid. Kuid Karl Marx kirjutas, et sotsialism algab vaid kapitalismi kolossaalse arengu korral. Seal, kus ühiskond on saavutanud maksimaalse rikkuse, on võimalik üleminek sotsialismile. Meie sotsialism sai omal ajal alguse teistest tingimustest – maa oli agraarne, halvasti arenenud tööstusega.

Kuid Vene impeeriumisse imporditi ketserlikud revolutsiooniideed täiesti arusaadaval eesmärgil – riik põhja lasta. Kas pole nii?

- See on üks nõiaring, millest inimkonnal on raske välja tulla ja millest kirjutas ka Orwell. Rahvas, kas meie või mõne muu riigi oma, ei tõuse võimu vastu üles – vaja on juhte. Nii kui sellised ilmuvad, aitavad nad rahval valitsuse kukutada, haaravad võimu, aga mõne aja pärast muutuvad ise samasugusteks kui võimult kukutatud.

Teine nõiaring: kelle kõlblus on primaarne? Alguses tuleb oodata, kuni ühiskond saab kõlbeliseks, seejärel muutub ka inimene, või tuleb algul muuta inimene kõlbelisemaks, aga tema omakorda teeb kõlbeliseks ühiskonna? Sellest pole väljapääsu. Miski pole nii, nagu tahaksime. Elu on palju mitmekesisem ja vastuolulisem. Miks eksisteerib kurjus? Seepärast, et on olemas headus. Miks on olemas headus? Sest on olemas kurjus. See on vastandite ühtsuse seadus.

Ja siit igavene küsimus: mida siis teha?

— Inimese ja ühiskonna täiustumine toimub väga aeglaselt, kauem kui ühe põlvkonna elu. Seejuures arenedes ideaalid muutuvad. Enne hotelli Radisson Blu ilmumist Moskvasse sülitasid inimesed hotellides maha. Uues hotellis, kus põrandad läigivad ja kõik on puhas, ilus, nii ei käituta. Inimest muudavad ka needsamad kriibitud uksed ja seesama WC-majandus ja needsamad Radissoni põrandad.

- Kuid palju sõltub inimese sisemisest kultuurist – mõni ei viska ka mustale põrandale kommipaberit, mõnda aga ei pane puhas WC-pott enda järelt koristama. Kas te arvate, et ainult keskkond määrab inimese käitumise?

- On tuhandeid põhjusi, mis on omavahel kummaliselt segamini. See on nõiaring – kas primaarne on täiuslik ühiskond või täiuslik inimene.

- Kui muutused sõltuksid teist, mis valdkonnale pööraksite esmajärjekorras tähelepanu?

- Ainus asi, millele tuleb tähelepanu pöörata juba noorena, on kultuur kõikides oma ilmingutes. Arvan, et kultuur on mitmepalgeline: majandus-, poliitiline, kirjandus- ja ühiskondlik kultuur, raamatutega käitumise kultuur, õpetajatega suhtlemise kultuur, töösuhete kultuur – kultuur on absoluutselt kõiges. Arvan, et kultuur on ainus niit, millest kinni hoides võib midagi saavutada.