Print this page

Новости

Reportaaž saja-aastasest minevikust

23.05.2019

Klubis Impressum toimus kohtumine Venemaa telekanali NTV infoprogrammide juhi ja kommentaatori Vladimir Tšernõšoviga.

Kohtumise avas ajalehe Põhja-Euroopa Komsomolskaja Pravda peatoimetaja ja klubi Impressum kaasasutaja Igor Teterin, kes esitles külalist publikule. „Kutsusime Vladimir Tšernõšovi Tallinna mitte kui tuntud teleajakirjaniku ja poliitilise kommentaatori,“ ütles ta. „Reporterina töötab meie külaline ajaloolise dokumentaalfilmi anris, tutvustades minevikusündmusi uues valguses“.

„Olen telekanali NTV ajakirjanik,“ alustas oma juttu Vladimir Tšernõsov, „olen töötanud üpris kaua…Kuidas dokumentalistikaharrastus alguse sai? Kui istud umbses stuudios, tahaks minna õhu kätte, ja selleks õhuks on dokumentaalprojektide tegemine. Oma filme nimetan reportaa ideks minevikust. Püüan ette kujutada, kuidas näeks välja inforuum, kui meie esivanematel oleks sada aastat tagasi olnud sellised teabe edastamise vahendid kui meil. Inimesed ei muutu, muutuvad ainult tehnoloogiad. Need tehnoloogiad toovad meile mineviku lähemale ja võimaldavad seda paremini mõista“.

Pärast seda näidati filmi „Oktoober Live“, mis kirjeldab dünaamiliselt, sotsiaalvõrgustikke matkides 1917. aasta oktoobripööret, mis kasvas üle revolutsiooniks ja kodusõjaks. Ka teie saate seda vaadata venekeelse heliga.



 

Publik reageeris sellele aplausiga, misjärel tegi Igor Teterin ettepaneku minna õhtu diskussiooniosa juurde. Esimese küsimuse esitas ajakirjanik Irina Kalabina:

«Praegu räägivad kõik populaarse teleseriaali „Troonide mäng“ lõppemisest. Kõrvutage revolutsiooni juhte selle seriaali klannidega. Kas saab võrrelda Leninit ja Daeneryst, kes juhtis rahvast õigluse poole teda hävitades?“

„Kahjuks pole ma nii süvenenud „Troonide mängu“ kui mu teismeline poeg,“ naeratas külaline. „Kas Daenerys on see, kes draakonitega mängis? Kuid tean, et poliitik, kes tunneb mingit messiaanlikku missiooni, vaevalt et paradiisi pääseb, kuna ta on sunnitud langetama otsuseid, mis on vastuolus kristlike käskudega. Ma ei tea mitte ühtegi ajaloolist isikut, keda võiks pidada laitmatuks, kes poleks teinud ebapopulaarseid otsuseid. Ja Lenin oli üks neist, kes arvas, et eesmärk pühendab abinõu“.

Edasi kõlasid küsimused, mis olid tulnud enne kohtumist klubi veebilehele. Blogija Arkadi Nikolajev esitas küsimuse:

„Kas teile ei tundu, et praegu upub professionaalne filmidokumentalistika YouTube´is ja teistel analoogsetel serveritel paiknevate amatöörvideote ookeani? Kas te jälgite seda valdkonda, kas sinna on ilmunud tähelepanu väärivaid talente?“

„See on praegu kõige aktuaalsem küsimus: kuidas massiteabevahendid edasi arenevad, võttes arvesse interneti arengut,” märkis Vladimir Tšernõšov. „Ma ei näe selles tragöödiat, et vana televisioon on hääbumas. Televisiooni leiutamisega ei kadunud ju midagi, me käime teatris, kinos - seetõttu arvan, et ka televisioon jääb alles, ainult see integreerub rohkem internetiga. Ja noored blogijad saavad täiskasvanumaks ning vanemad inimesed, kes praegu istuvad diivanil, pult käes, tulevad ka YouTube'i ja see ressurss läbib ka teismeliste murrangustaadiumi. Olen optimist ja arvan, et seal saavad olema nii kvaliteetprogrammid kui professionaalsed firmad, ning prügi, mida praegu on palju, kõrvaldatakse järk-järgult“.

Ajakirjanik Vjatšeslav Ivanov tunnistas, et film avaldas talle hämmastavat muljet: eraldi võetuna oleksid kõik faktid nagu tuttavad, kuid koos ja fookustatult, seejuures nii geniaalse võttega kui tänapäeva massimeedia imitatsioon, tabavad otse kümnesse. Ajakirjaniku küsimus kõlas nii:

„Lenin olevat E. Limonovi sõnul maailma pea peale pööranud, kuid Venemaa andis maailmale ühe inimese, kes püüdis maailma tagasi pöörata. Kas teil pole soovi teha sama sügav ja analüütiline film temast – Mihhail Gorbatšovist?“

Külaline vastas:

„Mul on film „NSVL: impeeriumi krahh“, mis on tehtud Nõukogude Liidu lagunemise 20. aastapäevaks, ja seda saab näha NTV veebilehel. Selles püüdsime jälgida, kuidas Nõukogude Liit 91. aastasse jõudis, mis olid kesksed põhjused. Väga hästi on neid põhjusi kirjeldanud Ruslan Hasbulatov: meid juhtisid kas vaenlased või idioodid“.

Lenini isiku kohta kõlas veel üks küsimus: „Kas Lenin oleks revolutsiooni saanud teha Adidase botastes?“

„Kas te peate silmas seda, et kui ta oleks mõelnud oma välimusest rohkem kui ideedest? Jah, tõepoolest, meie ja XX sajandi alguse inimeste mentaliteet on erinev. Need revolutsionäärid olid nagu mingi messiaanliku idee kandjad, aga see, mida praegu nimetatakse revolutsiooniks….Nendel on isegi epiteedid: sametine, oran . Ja need inimesed, kes praegu erinevates maades väljakutele tulevad, mõtlevad rohkem palgast, sotsiaalsest paketist, sellest, et poes oleks rohkem vorsti …Selles mõttes on revolutsionäärid muidugi mandunud. Ehk on see isegi parem, et revolutsioonid on veretud, kuigi mulle tundub, et varem või hiljem furunkul lõhkeb, aga vaat kuidas?“

Kõiki küsimusi, mis kohtumisel kõlasid, pole võimalik üles lugeda. Tallinlased huvitusid, millist auditooriumi peab NTV enda omaks ja millised Venemaa poliitilised leerid on külalisele omasemad – kas tugeva riigi pooldajad või liberaalid või need, kellel pole mitte mingisuguseid veendumusi. Huvituti Vladimir Tšernõšovi endiste kolleegide Vladimir Gussinski, Leonid Parfjonovi, Jevgeni Kisseljovi saatusest.

Lõpetuseks tõi külaline näite selle kohta, et ajaloos pole kõik üheti mõistetav. Ta rääkis vaidlusest ühe tänapäeva intelligentsi esindajaga. Tšernõšov küsis temalt: „Kelle poolt oleksite, kui praegu toimuks oktoobrirevolutsioon?“. „Ma oleksin valgete poolt!“ ütles too kindlalt. „Aga mina arvan, et teie oleksite punaste poolt: kogu intelligents käis mööda Petrogradi tänavaid ringi punaste lintidega, olen kindel, et te oleksite liitunud bolševikega, kuna nad võitlesid tagurliku tsaarivõimuga, mis lämmatas sõnavabadust!“

Kohtumine kestis kaks tundi, kuid isegi pärast ürituse lõppu ümbritsesid tallinlased Tšernõševi ja esitasid talle lisaküsimusi, millele külaline meeleldi ka vastas.


Другие новости