Новости клуба

Molotovi-Ribbentropi paktist

26.08.2019

Milline on pakti ajalugu ja tagajärjed, kuidas poliitikud selle üle spekuleerivad? Selleteemalise vestluse viis klubi läbi kuulus Saksa politoloog, publitsist ja kirjanik Alexander RAHR.

Kohtumine toimus Tallinna hotelli Euroopa suures ligi 300 inimest mahutavas konverentsisaalis, mis oli  nii puupüsti täis, et nööpnõelalgi polnud kohta, kuhu kukkuda

Külaline võeti vastu  aplausiga.

Koosolekut avades rõhutas ajalehe Komsomolskaja Pravda ajakirjanik ja klubi Impressum kaasasutaja Galina Sapožnikova, et ta ei taha küll ühtegi Impressumi klubi eelmist külalist solvata, kuid sellist kõrgetasemelist politoloogi pole klubis varem käinud

 Pärast seda võttis sõna Põhja-Euroopa ajalehe Komsomolskaja Pravda peatoimetaja ja klubi Impressum kaasasutaja Igor Teterin. Ta ütles, et kahtles pisut, kas üritus kogub piisavalt publikut, kuna sündmus on ammune ja räägitud on sellest palju. Aga oli meeldivalt üllatunud, kui lahkuva suve soojal päikesepaistelisel päeval oli saal nii täis, et pidi hotelli administraatoritelt isegi lisatoole küsima.

 Paar sõna külalise kohta. Alexander Rahr on valgekaartlastest emigrantide järeltulija. Tulevane politoloog sündis 1959. aastal Taiwanil, lõpetas Müncheni ülikooli Ida-Euroopa ajaloo, uusima ajaloo ja politoloogia erialal. Ehkki suurem osa oma elust on ta tegutsenud saksa keskkonnas, üllatas ta publikut kauni ja korrektse vene keelega, mille kallal ta omal ajal spetsiaalselt tööd tegi, kuna peab oma kodumaaks Saksamaa kõrval ka Venemaad, mida ta on meedias korduvalt maininud.

Külaline kinnitas, et ei avalda mitte ainult oma seisukohti praegu maailmas toimuva kohta, vaid kuulab meelsasti ka tallinlaste arvamusi.

„Molotovi-Ribbentropi pakt või õigemini selle juurde kuulunud salajane kokkulepe mängis XX sajandi ajaloos erilist rolli (mõned nimetavad seda katastroofiliseks),” alustas Alexander Rahr oma esinemist. „Seda meenutatakse praegu sageli. Ajaloo kasutamine relvana pole korrektne, kuid paraku juhtub seda kõikides riikides. Lääneriigid kasutavad pakti, mida nad nimetavad kriminaalseks, muuhulgas selleks, et legaliseerida NATO mõju idas.“

Läänes kujunes külma sõja ajal seisukoht, et Molotovi-Ribbentropi pakt oli teise maailmasõja puhkemise katalüsaatoriks, et kaks kurjategijat - Stalin ja Hitler – otsustasid Ida-Euroopa röövellikult omavahel ära jagada ja vallutada ning kiskuda  mandri inimkonna ajaloo kõige ohviterohkemasse veresauna.

Endisel NSV Liidul oli hoopis teistsugune seisukoht: öeldi, et Stalinil polnud muud võimalust vältida Hitleri agressiooni ja võita aega NSV Liidu kaitseks. Gorbatšovi ja Jeltsini ajal võttis Venemaa vastu Lääne ajalooversiooni, öeldes lahti  90. aastate alguses oma nõukogude minevikust, otsides integratsiooni Lääne liberaalse ruumiga.

Tänapäeval on Venemaa eemaldumas Lääne moraalsest survest, otsides oma suveräänset ajaloolist rada ja kujundades oma vaadet ajaloo keerukatele probleemidele. Lääs soovib, et tema inforuumis valitseks ainult üks narratiiv, ehkki ta tunnistab, et just punaarmee vallutas 1945. aastal Berliini ja alistas Hitleri. Kuid teise maailmasõja võitja loorbereid Läänes Venemaale ei omistatudki, argumenteerides seda muuhulgas sellega, et NSV Liit okupeeris ja surus seejärel alla Ida-Euroopa

„Püüame läheneda kaheksakümne aasta taguste dramaatiliste sündmuste olulisusele võimalikult objektiivselt,“ jätkas külaline."Teise maailmasõja alguse ajalooline hetk on endiselt tugevalt politiseeritud. Nendest ammustest sündmustest on ikka veel võimatu  kiretult rääkida. Kuid ma üritan sellele ajajärgule ikkagi linnulennult pilgu heita, abstraheerudes poliitikute müütidest ja stereotüüpidest.“

Sellest, kuidas kohtumine kulges, saate üksikasjalikumalt teada, vaadates selle täielikku videosalvestist (vene keeles).