Print this page

Uudised

Vene filmikunst tänapäeval

24.09.2019

Kuidas ja millega see publikut köidab? Sellest rääkis klubis Impressum kuulus Vene filmirežissöör Andrei Kravtšuk.

Tallinna hotelli Euroopa suur konverentsisaal, kus üritus toimus, oli ka seekord täis.

 Koosoleku avamisel küsis Põhja-Euroopa ajalehe Komsomolskaja Pravda peatoimetaja ja klubi Impressum kaasasutaja Igor Teterin publikult, kas leidub saalis inimest, kes pole näinud ühtegi Andrei Kravtšuki filmi. Selliseid inimesi polnud.

Pärast seda soovitas kohtumise juht  vaadata meenutuseks katkendeid filmirežissööri Andrei Kravtšuki filmidest. Ja tuled kustusid.



 

 Kui publiku aplausi saatel saalis taas tuli süüdati, pöördus külaline tervituste ja tänuga publiku poole. Ta tunnistas, et oli meeldivalt üllatunud, kui palju inimesi temaga kohtuma oli tulnud.

Kravtšuk rääkis oma mitte eriti tavalisest karjäärist. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli matemaatika- ja mehaanikateaduskonna, ehkki koolipoisina oli ta Peterburi Spartaki, kõigile tõsiste filmide fännidele tuntud kino alaline külastaja. Omal ajal inspireeris neid sõbraga maal "Spartacuse ülestõus" niivõrd, et tundides joonistasid nad vihikusse visandeid kujuteldavale filmile.

Seejärel läks tulevane režissöör Leningradi 239. kooli, kus muide õppis temast kaks klassi allpool matemaatik Grigory Perelman, maailmakuulus Poincare'i ja Thurstoni hüpoteeside tõestuse autor. Kuulsust tõi viimasele miljoni dollari suurusest auhinnast loobumine ja eraklik eluviis. Õhkkond oli koolis väga loominguline. Andrei Kravtšuk meenutas oma ebaharilikku õpetajat, kes oli valmis igale õpilasele viie panema, kuid nõudis selle eest ka tõelisi teadmisi. Õpetajad olid noored entusiastlikud inimesed, kes kasvatasid õpilastes perfektsionismi, arendasid neid mitte ainult tehnilises (kuigi kool oli füüsika ja matemaatika kallakuga), vaid ka humanitaarses suunas. Näiteks võis õpetaja helistada ja soovitada vaadata Andrzej Wajda uut filmi.

Pärast selle kooli lõpetamist oli loogiline astuda Leningradi ülikooli matemaatika ja mehaanikateaduskonda (mille olid lõpetanud muide ka teised kuulsad kunstiinimesed, näiteks Boriss Grebenštšikov). Mida tulevane režissöör ka tegi. Aga tõsiselt matemaatikat õppides proovis Andrei Kravtšuk kätt ka kirjanduses, kirjutas romaane, jutustusi, luuletusi.

 Ta lõpetas ülikooli punase diplomiga ja jäeti kateedrisse tööle (“Ma kirjutasin isegi väitekirja, kui aus olla!” ütles ta). Kõik pööras pea peale kohtumine režissööri Vladimir Vengeroviga. Andrei näitas talle oma kirjanduslikke katsetusi ja sai ootamatult pakkumise kirjutada stsenaarium.

Vengerov tutvustas Andreid kuulsale filmirežissöörile Aleksei Germanile. Pärast seda algas isiksuse kahestumine: jätkates tööd kateedris ja kirjutades väitekirja, hakkas Kravtšuk järk-järgult sukelduma filmimaailma, kust ta ei suutnudki enam välja pääseda.

 Andrei Kravtšuki loomingulisest saatusest ja klubis Impressum toimunud kohtumisest saate rohkem teada, kui vaatate videot selle huvitava sündmuse kohta (vene keeles).