Print this page

Press meist

Millal ja milleks lendavad venelased Kuule?
Millal ja milleks lendavad venelased Kuule?
Ella AGRANOVSKAJA
06.06.2019

Meie vestluskaaslane on Aleksander ALEKSANDROV, teeneline Vene kosmonaut, tehnikateaduste doktor, Rahvusvahelise Informatsiooni Akadeemia akadeemik

 Teie esimene kosmoselend oli 1983. aastal ja teine 87-ndal, kui perestroika oli juba alanud. Kas tundsite erinevust?

–  See perestroika, mille algatas Gorbatšov, oli siis veel vaid pinnavirvendus ning kedagi see eriti ei huvitanud: elu kulges omasoodu, valmistati ette lende. Perestroika tulemused hakkasid tunda andma 1989. aastal: majandus käis alla,  meile hakati vähem raha eraldama, meie saavutustest räägiti üha vähem, ehkki meil olid väga tõsised programmid. Perestroika tõelist mõju tundsime aga siis, kui Gorbatšov tõi Prantsusmaa presidendi Baikonuri. Teine mehitatud Buran valmistus lennuks ( Burani esimene mehitamata lend lõppes edukalt 1988. aastal). Külaline palus näidata uut laeva. Gorbatšov vastas: "See laev ei lenda enam kunagi." See oli löök kosmonautikale. Raha oli  kulutatud, laev oli stardivalmis, selle oleks võinud kosmosesse lennutada- miks ära keelati, ei saa siiani aru.

Kas  praegu tegelete teadusuuringutega?

–  Muidugi on uusi suundi, muuhulgas orbiidil tiirlev kosmoseprügi. Praegu on see väga tõsine probleem, oluline kõigile - Ameerika on sellega väga tõsiselt seotud ja ka teised riigid. Peame otsustama, kuidas praht orbiidilt eemaldada. Mitte ainult madalatelt orbiitidelt, vaid ka kaugetelt, kõrgetelt. See on suur probleem.

 Kas lendude ajal seda prügi nägite?

–  Ma ei näinud prügi, nägin satelliite, mis lendavad mööda ja ristuvad meie lennuteedega ning võivad meiega kokku põrgata.

 Meie ettekujutuses on astronaut alati skafandris. Kuid kosmoselaevas on ta ju tavalises spordiriietuses?

–  Enne starti ja enne soovitud kõrgusele jõudmist peame olema skafandris, sest võib juhtuda avarii, kõigeks tuleb valmis olla. Skafander kaitseb tule ja ülekoormuste eest või kui laev kaotab hermeetilisuse jne. Kui oleme jõudnud orbiidile, on oht möödas, siis  eemaldame selle ja paneme kuivama. Põkkumise ajal peab seda ka igaks juhuks kandma. Orbiidil oleme spordidressis. Kuid ka sellel on oma iseärasused.

Kas on mingeid treeninguid, kus kosmonaut saab ettekujutuse, milline on ta füüsiline seisund pärast lendu?

– Maandumisjärgsed füüsilised koormused pole modelleeritavad. Põhimõtteliselt on perioode, mil meeskond valmistub maandumisjärgseks elurežiimiks. See tähendab, et võetakse maandumisaparaat, võetakse meeskond ja viiakse tundrasse, metsa või kõrbe. Jäetakse sinna minimaalse varustusega ja öeldakse: elate siin kaks päeva. Ja nad ehitavad sinna endale onne ...

-  Kas meil on ikka vaja Marssi vallutada?

–  Praegu on meil selline doktriin: jõuda kõigepealt Kuule, seal tõsiselt ringi vaadata, uurida polaaralasid. Usun, et 2030. aastal käime seal ära ja siis saame juba Marsi sihiks võtta. Marss on kallis lõbu. Lisaks on veel tehnoloogilisi probleeme, mis tuleb lahendada - ilma selleta ei saa lennata, kuid me pole neid veel lahendanud.

 Saladus?

–  Miks? Võin öelda. Marsile lennates on vaja tagada hingamisgaaside, eriti hapniku, aga ka toidu, ringlus. Me teame juba, kuidas vett taaskasutada. Peab õppima, kuidas saada tahket toitu.

 Kui kaua kestab lend Marsile?

–  Lennuteid on seal erinevaid - on kiireid, on lühikesi. Aga vähemalt kolm kuud. Ja veel ka tagasi ning mõnda aega seal ka olla. Kuid peamine on ohutus! Kuni me pole suutnud teha laeva, jaama, mis on täielikult kaitstud röntgenkiirte eest, prootonite ja neutronite pommitamise eest, ei tohi Marsile lennata. Proovisime filmilinte säilitada. Need tuli kuueks kuuks panna kiirguskindlasse kasti, mille tulemusel ilmuvad filmilindile defektid. Meile saadeti Maalt pliiplaadid, mille panime konteinerisse, kus olid filmilindid. Ja ikkagi olid nad  6 kuu pärast rikutud - pliikiht oli liiga õhuke.

 Inimene lendab praegu madalatel orbiitidel - 400 kilomeetrit. Maa magnetväli on 500 km kõrgusel, see haarab kaasa kõik osakesed, mis kosmosest tulevad, ja magnetväli paneb need keerlema, ilma et nad meid või Maad tabaksid. Sel moel saame sekundaarkiirgust, aga see on nõrk. Ja kui me lendaksime 500 kilomeetri taha, siis seal ... teate isegi. Seetõttu kasutasid ameeriklased Kuule lennates kaitsevahendeid.

– Kas nad ikka käisid Kuul?!

–  Muidugi käisid, selles pole küsimus. Spetsialistina teatan teile pidulikult: käisid.