Print this page

Uudised

Euroopa ja Venemaa: 30 aastat naabrid

21.02.2020

Kuulus Vene politoloog ja ajakirjanik Georgi Bovt rääkis sellest, mis eurooplasi ja venelasi tänapäeval ühendab ja mis lahutab.

Tallinna hotelli Europa suur konverentsisaal oli inimestest tulvil. Külalist tervitati aplausiga.

Kohtumise avas Põhja-Euroopa  Komsomolskaja Pravda peatoimetaja ja klubi Impressum kaasasutaja Igor Teterin:

- Olen pikka aega mõelnud, kuidas meie külalist kõige paremini tutvustada, millise ameti, millise tegevusvaldkonna järgi. Ühelt poolt on Georgi Bovt rahvusvaheline ajakirjanik, teisalt mees, kes töötab üsna viljakalt teaduse vallas, politoloog. Ajakirjanikud esindavad reeglina konkreetset meediakanalit. Täna hommikul kuulasin raadiost Business FM tema kommentaari. Päeval edastas ta Tallinna hotellitoast Skype'i teel oma autorisaadet “Bovt teab”. Seetõttu esitleme teda sõltumatu ajakirjanikuna, keda avaldatakse paljudes väljaannetes. Tänase vestluse teema on aktuaalne, kuna paljudel saalis olevatel inimestel on kaks kodumaad. Nii on läinud. Venemaa on ajalooline, kultuuriline kodumaa, kus paljud said suurepärase hariduse. Eestit, mis on osa Euroopa Liidust, armastame me samuti. Muidugi on meil vahel hing millegi peale täis,  kuid soovime siiralt, et siin oleks hea elada, et saaksime omadeks inimesteks ning et Venemaa ja ELi riikide suhted paraneksid.

Pärast seda  kutsuti külaline kõnetooli. Ta tervitas soojalt Tallinna publikut, tänas tähelepanu eest, märkides, et paljud olid tulnud sellele kohtumisele pärast rasket tööpäeva.

„Kui me eile mõtlesime, kuidas kõige paremini kohtumise teemat avada, otsustasime võrrelda Euroopat ja Venemaad kahe inimesega, kes juhuslikult kohtusid ja pikaajalised suhted sõlmisid,“ alustas Bovt oma kõnet. "Me kujutlesime oma mõtetes Euroopat galantse daamina ja Venemaad tugeva mehena, kes on äratanud daamis ilmse sümpaatia. Ja pärast seda jagasime nende suhte kolmeks etapiks, mis on olemas peaaegu kõikide inimeste kooselus.“

Esimene etapp oli romantiline, kui Euroopa ja uus Venemaa tutvusid üksteisega üsna lähedalt. See oli 90ndate alguses. Alguses olid neil üksteise vastu üpris soojad tunded. See oli sümpaatia, vastastikuse huvi, lootuste aeg, tundus, et möödub väga vähe aega ja Venemaa saab Euroopa osaks. Räägiti ühistest väärtustest, püüti aidata Euroopa mudeli järgi uut ühiskonda üles ehitada.

Inimsuhetes juhtub sageli nii: kui mees ja naine õpivad teineteist paremini tundma,  hakkab romantikat asendama arusaamine, et ollakse väga erinevad. Siis asendub romantika pragmatismiga. Euroopa ja Venemaa suhetes toimus umbes sama. Euroopa taipas ootamatult, et venelased on eurooplastest mõnevõrra erinevad. Siit said alguse probleemid. Sai selgeks, et õigeusu maailmavaade erineb katoliiklikust ja protestantlikust ning oluliseks osutus ka asjaolu, et mõned riigid olid olnud NSV Liidus neli, teised aga seitse aastakümmet. Selle tulemusel hakkasid Venemaa ja Euroopa alates 2000. aastast  looma pragmaatilisemaid suhteid ja majanduskontakte. Nõuandeid ja õpetusi Venemaa arendamiseks  võeti vastu üha suurema ärritusega.

Suhete kolmas etapp, mida tuleks nimetada problemaatiliseks, saabus 2014. aastal pärast Ukraina sündmusi ja Krimmi annekteerimist. Oleme jõudnud etappi, mis peresuhetes võib viia lahutuseni: vaenulikkus ja mida lähemal on Euroopa riik Venemaale, seda suurem on vaenulikkus.

Mida George Bovt Tallinna publikuga kohtumise ajal veel rääkis ja kuidas ta vastas publiku küsimustele, saate teada, vaadates kogu kohtumise videot (vene keeles).