Print this page

Press meist

Goblin rääkis Eestile kommunismist, natsionalismist ja noortest
Goblin rääkis Eestile kommunismist, natsionalismist ja noortest
Allan HANTSOM
31.05.2020

21. mail 2020 toimus legendaarse Vene publitsisti, mängude looja ja tõlkija Dmitri Putškovi, tuntud ka loomingulise pseudonüümi Goblin all, online-kohtumine Eesti ajakirjanikega.

Videokonverentsi korraldas klubi Impressum, mis ei lakanud Eesti elanikke rõõmustamast huvitavate kohtumistega isegi märatseva koroonapandeemia ajal. Vestlusest Dmitri Putškoviga võtsid osa ajalehe Komsomolskaja Pravda Põhja-Euroopas väljaandja ja peatoimetaja Igor Teterin, Komsomolskaja Pravda rahvusvaheline vaatleja Galina Sapožnikova ja mitmed Sputnik Eesti ajakirjanikud nagu Svetlana Burtseva, Vladimir Bersegjan ja  Allan Hantsom, kes olid sunnitud Eesti võimude survel ajutiselt töö lõpetama.

Rahvusküsimusest

Videokonverentsi ametlik teema oli “Vene maailm globaalses internetis: eile, täna, homme”. Dmitri Putškov ise märkis sel puhul, et kuna ta on vene päritolu nõukogude inimene, ei aktsepteeri ta "vene maailma" mõistet kitsas rahvuslikus tähenduses ega pea seda seetõttu täiesti õnnestunuks.

Putškov suhtub äärmiselt negatiivselt  katsetesse kontrollida inimkonda, jagades seda rahvusteks, keda kapital mõnel ettekäändel  üksteise vastu ässitab. "Koopanatsionalismi lõkkele puhumine pole kunagi midagi head toonud," sõnas ta.

Tema sõnul on igal rahvusel oma eripära ning  igal rahval oma iseloom, kuid see ei peaks inimesi lahutama, vaid vastastikku rikastama.

 „Mul on nii eestlastest kui leedulastest sõpru - toredad poisid! Ja rahvuslikud eripärad on eriti head toidus. Näiteks süüakse Leedus tsepeliine. Suurepärane roog - võtad pitsikese, hammustad neid peale ja elu on ilus! See on normaalne, kuid jagada inimesi venelasteks ja mittevenelasteks on  minu arvates hullumeelsus, “ütles Putškov.

Negatiivse näitena tõi ta välja hiljuti Vene televisioonis näidatud sarja "Zuleiha avab silmad", mis vändatud Guzel Jahhina romaani põhjal ja kus vene bolševikke on süüdistatud kõigis tatari rahva hädades. Putškovi sõnul hakkab iga normaalne tatarlane, kes on sellist filmi televiisorist vaadanud, paratamatult Venemaad ja venelasi raevukalt vihkama.

Tänapäeva noortest

Tänapäeva “vastiku” nooruse teemat puudutades rääkis Dmitri Putškov loo arheoloogide leitud kolmest iidsest raidkirjast, kus on öeldud, et “tänapäeva mõttetutest noortest pole mingi kasu ja  üldse veereb maailm kuristikku - tulevikku pole”.

Esimene neist kirjadest on kolm tuhat aastat vana, teine ​​kaks, kolmas tuhat. Ja maailm püsib endiselt. See on vanema põlvkonna esindajate tavaline torisemine, sest nad ei mäleta, et on kunagi samuti noored olnud, ”märkis ta.

 

Putškovi sõnul pole need noored, kellega tema suhtleb, sugugi tühised, vaid hoopis haritud ja püüdlevad täiesti normaalsete asjade poole. “Kas tänapäeva noorte seas on idioote? Muidugi on, nii palju kui soovite. Kuid oma 60-aastase elukogemuse järgi võin öelda, et ka 60-aastaste hulgas pole neid vähem. Öeldakse, et tarkus tuleb koos vanusega, kuid reeglina tuleb vanus üksi, ”rääkis ta.

Tänapäeva noortele on vaja luua tingimused hariduse saamiseks ja edasiseks arenguks, arvab Putškov, kuid mitte raha eest, vaid tasuta. "Noorel peaks olema võimalus leida oma tee ja minna õppima sinna, kuhu soovib," rõhutas ta.

Tuleviku kommunismist

„Mind kasvatasid kommunistid, isa oli kommunist, ka mina olen vasakpoolsetest ideedest läbi imbunud. Midagi muud ma oma elus ette ei kujuta ja kõigesse muusse suhtun äärmiselt skeptiliselt,“ rääkis Putškov.

Ta arvab, et 20. sajand on määranud inimkonnale kaks arenguteed: kommunism või kapitalistlik fašism. Pole olemas mingeid kolmandaid või erilisi teid. Dmitri Putškov tuletas meelde, et just kõige arenenumad kapitalistlikud ("demokraatlikud") riigid vallandasid oma kasumi suurendamiseks kaks maailmasõda, mille jooksul suri kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi.

„Ent kommunism ei sundinud kasumi nimel  kedagi ründama ega tapma. Vastupidi, kommunism pakkus tõelist võrdsust ja koostööd ühise hüvangu nimel, “sõnas ta.
Pealegi ei pea tuleviku kommunism tingimata olema nõukogulik kommunism, mille puudusi kõik väga hästi mäletavad. Putškovi sõnul ei kao eraomandi instinktid isegi kommunismi ajal ning nende allasurumise ja raha teenimise takistamise asemel tuleks neid kasutada ühiskonna hüvanguks ja toetada ettevõtlust.

“Igasugune väike äritegevus, näiteks pirukate valmistamine tänavatel müügiks, toitlustusasutused, rõivaste õmblemine, juuksurisalongid, teenindussfäärid, peaks antama erakätesse ja see, kui palju raha inimesed teenivad, on nende enda asi.. See on "all". Kuid “üleval”, kus ehitatakse lennujaamu, lennukeid, teid, sildu, planeeritakse 200 aastat ette, peaks olema kommunism,“ jagas ta oma arusaamu tuleviku majanduskorrast.

Mõningaid tulevikukommunismi elemente võib Dmitri sõnul täheldada juba praegu ning Venemaa suurettevõtjad suhtuvad nõukogude süsteemi mõningatesse joontesse väga positiivselt.

 “Öeldakse, et me ehitasime kommunismi päris hästi, aga proovime siis sellele keskenduda. Seal oli ju suurepäraseid asju, mida saab vabalt nüüdki kasutada. Kasutagem kogemusi, ehk tuleb see meile kõigile kasuks,“ võttis ta oma jutu kokku.

PS: Meeldiv uudis kõigile Dmitri Putškovi YouTube'i kanali kinematograafiliste ja ajalooliste suheteklaarimiste fännidele: maestro nõustus lähiajal koos sõjaajaloolase Klim Žukoviga lahkama kunagist Nõukogude Eesti kultusfilmi “Viimne reliikvia”, mis vändati 1968. aastal Tallinnfilmi filmistuudios .