Print this page

Press meist

Yana Toom Impressumis – Euroopa Liidust ja Vene Föderatsioonist, ühtsusest ja suveräänsusest, Coividist ja ühisnimetajast
Yana Toom  Impressumis – Euroopa Liidust ja Vene Föderatsioonist, ühtsusest ja suveräänsusest,   Coividist ja ühisnimetajast
Büroo
24.04.2020

23. aprillil osales Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom rahvusvahelises meediaklubis Impressum toimunud online-diskussioonil.

Kohtumisele “Ühine mure muudab maailma: kas see lähendab Eestit ja Venemaad?” oli kutsutud väliskülalisena üks Baltimaade ja Venemaa suhete autoriteetsemaid uurijaid Peterburi ülikooli professor Nikolai Meževitš.

"Mulle tundub väga kummaline mõte kahepoolsest suhtest teineteisest eraldi… ,“ ütles Toom. „Eesti on ELi liige ja ma ei saanud tegelikult aru, miks me selle unustasime. Kahepoolsed suhted on muidugi võimalikud. Kuid ma arvan, et kõik meie maailmaosa valitsused mõtlevad ühtemoodi -  ükski äri pole inimeste elu väärt. Seepärast tahaksin ma alguses aru saada, miks me ei räägi EList, vaid räägime Eestist, justkui oleks ta omaette?”

Küsimus oli adresseeritud Nikolai Meževitšile. „Euroopa poliitika Venemaa suhtes sõltub minu arvates väga Eesti, Läti, Leedu, Poola arvamusest. Kardan, et siia tuleks lisada ainult Soome ja Rootsi, ning need arvamused on selgelt, ütleme nii, negatiivsed,“ on ta veendunud. „Vaenlase hääl on tegelikult alati kuuldavam kui erapooletute ja liitlaste hääl. Ühelt poolt näitab see, et Brüssel kuulab väikseid riike, ja teisest küljest, et Brüssel on liigselt sõltuv Venemaa naabritest, peab nende riikide poliitikuid ja eksperte liiga oluliseks ja liiga kogenuks Venemaa protsesside uurimisel, ning minu arvates tulenebki siit osa Venemaa ja Euroopa suhete probleeme. On minimaalne lootus - 2 protsenti sajast -, et meie riikide suhted muutuvad pragmaatilisemaks. Kasul põhinevad armastussuhted. Või nagu kirjutas Marx: kaup - raha - kaup.”

„Ma ei laseks end kahepoolsetest suhetest nii väga ära petta," jätkas Yana Toom. „Piisab, kui lugeda kahte suurepärast aastaraamatut: kaitsepolitsei aastaraamat ja välisluure osakonna aastaraamat. Viimase lugemisest jääb mulje, nagu oleks maakeral ainult kolm riiki: Eesti, Venemaa ja Hiina. Selles mõttes on vektor täiesti mõistetav. Kuid seesama välisluure aastaraamat tuli ikkagi välja enne pandeemiat ja kaitsepolitsei aastaraamatut koostati ka enne, kui see kõik meiega juhtus.”

COVID kui ühisnimetaja, mida me vajame

Selles mõttes võib COVID osutuda selliseks ühisnimetajaks, mida me kõik vajame," nentis eurosaadik. „ Olen üks nendest, kes usuvad, et kogu selle korralageduse tagajärjel, mis meid on tabanud, kannatavad kõige rohkem Euroopa Liit ja Venemaa. Kui vaadata naftahindu, on asi üsna kurb. Karantiin on hea, kuid häda on selles, et see käib mööda riigipiire. Selle tagajärjel on Schengeni tsoon ohus, kuid mitte nii hullult, et kõik muutub väga halvaks, sest me taastasime kiiresti kaupade ja teenuste vaba liikumise. Schengen jääb ikkagi alles ja ühine turg jääb ikkagi alles.

Toom ütles, et kuulub Macroni toetajate hulka, kes usub, et EL ja Venemaa ei saa olla üksteiseta: „Kui maailmas, mis muutub kiiresti bipolaarseks (USA ja Hiina), tahame meie - EL ja Venemaa - midagi tähendada, peame seda koos tähendama. Ja siin ma ei alahindaks üldse seda, mida hr Meževitš rääkis. Kui Euroopa jõuab üksmeelele selles, et peame gloobusel midagi tähendama, peame suhted Venemaaga uuesti korda saama. Lihtsalt muud väljapääsu pole.

Küsimus on selles, millal ja kuidas see üksmeel saavutatakse. Kuid ma soovitaksin selles suunas tegutseda, kuna tohutult palju on ühiseid teemasid: keskkond, Antarktika, raketiprobleemid, tuumasõja oht ... Küsimus on selles, et tuleb vaid asi käsile võtta, jõuda Euroopas mingisugusele konsensusele. Kuid ma arvan, et praegu on see saavutatav palju lihtsamalt kui kolm kuud tagasi. Just tänu sellele, et me kõik mõistame, mis onmaailma arenguvektor. Kui tahame midagi tähendada, peame pöörduma üksteise poole.

Valik mitte suveräänsuse, vaid Euroopa ühtsuse kasuks

Yana Toom selgitas, miks ta alati vastu hakkab, kui talle räägitakse kahepoolsetest suhetest: „Rahvusvaheline poliitika, ühine turg ja energiajulgeolek on kõik asjad, kus ELi riikidel on ühine poliitika. Kahepoolsed suhted võivad eksisteerida teataval määral.

Miks juhtus selline häda Itaalias, Hispaanias? See on tegelikult meie suveräänsuse hind. Meil pole ühiseid sotsiaalseid standardeid, meil pole ühiseid tervishoiustandardeid, meil pole paljusid asju ja ise ütleme seejuures: aidake meid! Kuid me ei saa kedagi sunniviisiliselt aidata, kahjustamata ta suveräänsust. Seisame ristteel ja peame muidugi aru saama, kas jääme suveräänsete riikide liiduks – arvan, et siis pole meil pikka pidu - või proovime tulevikus nende tormide vältimiseks loobuda veel ühest osast oma suveräänsusest.

Praegu loobub Euroopa massiliselt Maastrichti kriteeriumidest. Need on meie lemmik majanduslikud kriteeriumid - välisvõlg ei ületa seal mingit protsenti, inflatsioon pole suurem seal mingist protsendist jne. Me kõik näeme nende Maastrichti kriteeriumide tulemust praegu tervishoiukriisis. Ja me mõistame, et peame kaasama ka sotsiaalse komponendi, kui suudame selles kokku leppida, delegeerides osa oma volitustest Brüsselile (ja Brüssel ei ole mingi linn, mis meie eest midagi otsustab, see on koht, kus tehakse ühiseid otsuseid). Pole saladus, et Euroopa reageerib aeglaselt. Seal, kus Putin dekreedile alla kirjutas, või seltsimees Xi Jinping  või Trump, otsime üksmeelt ja ootame, kuni korstnast hakkab tulema valget suitsu. Ja kui hakkas tulema, läksid kõik edasi ja meie hakkame järele jõudma. See tähendab, et selles mõttes on Euroopa vaikse rahuliku aja projekt. Ja ma arvan, et praegu tuleb teha valik.

Ma ei ole väga optimistlik, sest kahjuks valitseb eriti kriiside ajal väga suur rahvuslik egoism, kuid meil lihtsalt pole teist viisi, kuidas ellu jääda. Ma usun, et seda valikut ei tohiks teha oma väikese suveräänsuse, vaid Euroopa ühtsuse kasuks. Vastasel juhul notitakse meid kõiki maha nagu kärbseid või satume  mõne gigandi mõjuorbiiti ning siis võime lihtsalt vana Euroopaga hüvasti jätta.

Ajakirjanik Galina Sapožnikova märkis, et Eesti on olnud küll vihmavarjuks, küll sillaks, küll tiigriks ning missioon on iga kord ebaõnnestunud. Millel põhineb Yana Toomi lootus, et seekord õnnestub? “Mulle meenus eesti vanasõna, et heal lapsel mitu nime. Nii et olime nii vihmavarjuks, tiigriks kui sillaks ning võib-olla oleme veel kord sillaks,” - vastas Toom.

Kohtumisel läks jutt ka Sputniku sulgemisele Eestis

Eurosaadik kommenteeris remargiga: Sputnik sulges end ise. Neile avaldati enneolematut survet, kuid nad sulgesid end ise - see on meditsiiniline fakt. Nad oleks võinud barrikaadidele tõusta, kohtusse kaevata, mingil põhjusel nad seda ei teinud. Mis põhjusel, ma ei tea, ei hakka kohut mõistma, aga inimesed kirjutasid avaldused oma vabal tahtel. See tähendab, et võib-olla praegu Sputnik töötaks  veel, kui oleks poliitiline tahe (ma ei tea, kelle poolel) seda võitlust jätkata.

 

Yanatoom.ee