Print this page

Press meist

Kõik inimesed sünnivad võrdsena, kuid elu ja poliitika teevad nad ebavõrdseks
Kõik inimesed sünnivad võrdsena, kuid elu ja poliitika teevad nad ebavõrdseks
Svetlana Burtseva
04.03.2020

Meie vestluskaaslane on Venemaa tuntud politoloog ja ajakirjanik Georgi Bovt, kes käis hiljuti Tallinnas ning esines rahvusvahelises meediaklubis Impressum

 

Meie maailm mineviku ja tuleviku vahel

Kuidas te end Tallinnas tunnete?

- Käisin siin juba nõukogude ajal. Tallinn on muutunud paremuse poole – hubane, mugav, ilus. Mäletan, et nõukogude ajal oli Tallinn võrreldes Moskvaga Lääs, aga võrreldes Helsingiga nukker vaatepilt. Aga nüüd on kõik vastupidi. Eesti on kaugele jõudnud.

– Kolmkümmend aastat tagasi varises kokku Berliini müür ja paljud ootasid, et Lääs ja Ida hakkavad lähenema.

– Lähenemist ei toimu. 1990. aastatel hakati teineteisele vastu liikuma, kuid 2000. aastatel algas vastupidine liikumine ja me kaugenesime veel rohkem kui 1990-ndatel. Praegu ei näe ma mitte ainult selle protsessi lõppu, vaid isegi selle peatumist.

– Mis te arvate, kas tänapäeva Venemaal on liitlasi?

– Venemaal pole liitlasi. Mitte ühtegi. Veel mõni aasta tagasi tundus, et Valgevenemaa võib olla liitlane, kuid pärast aastat 2014 sai selgeks, et see pole nii. Mulle tundub, et osa Venemaa valitsevast klassist tahaks Valgevenemaa alla neelata ja luua kahe riigi baasil ühe riigi. Valgevenemaa valitsev klass ja enamik elanikkonnast seda ei soovi, kuid nad tahavad Venemaaga sõprust

Millised jõukeskused on praegu maailmas olemas ja tekivad veel lähiajal?

– Suuri jõukeskusi on maailmas kaks – Ameerika ja Hiina. Regionaalsed jõukeskused on muidugi Venemaa, samuti Türgi. Ja ongi vist kõik.

Peale tomatite, teravilja, gaasi ja aatomielektrijaama Akkuyu pole Türgil ja Venemaal midagi ühist. On teravaid vastuolusid Süüria küsimuses ja rollides, mida peavad meie riigid Lähis-Idas täitma. Vaid Venemaa ja Türgi presidentide usalduslikud suhted ja majanduslik koostöö hoiavad meie riike laskumast otsesesse sõjalisse konflikti.

Sõna „vabadus“ mõru kõrvalmaik

– Vabadus, võrdsus, vendlus – nendele sammastele toetub formaalselt ühinenud Euroopa. Kuid topeltstandardid saavad ikka sagedamini võitu mitte ainult poliitikas, vaid isegi tarbijaturul.

– Vabadus, võrdsus, vendlus on ideaalid. Ideaalid ja turumajandus on kaks täiesti erinevat asja. Turul kehtib karm konkurents ja võrdsust ei saagi olla. Klassikalises mõttes käib jutt algsete võimaluste võrdsusest. Inimesed sünnivad võrdsena, kuid ei jää võrdseks.

– Maailmas on olnud näide võimaluste ja inimeste võrdsuse ühiskonnast – sotsialismist. Kapitalismi tingimustes on taas tärkamas mõtted klassivõitluse vajalikkusest.

– Klassikaline marksistlik klassivõitluse teooria on iganenud. Töölisklassi all mõtlesid marksistid eelkõige tööstusproletariaati, keda tänapäeval on vaid 20% elanikkonnast. Endises mõistes klasse enam ei eksisteeri. On ilmunud uued kategooriad nagu palgatöölised ja mittepalgatöölised – loominguliste elukutsete esindajad. Klassid ei ole enam homogeensed, vaid nende sees on paljude eri huvidega gruppe.

– Iga aasta koostab organisatsioon „Piirideta reporterid“ pressivabaduse indeksit. Kuidas te sellesse suhtute?

– See indeks on subjektiivne ja objektiivseid reitinguid pole üldse. Isegi kõige sõltumatumas ajakirjanduses on alati stereotüüpe ja meediaomaniku vaatepunkt, mille vastu tema juures töötav ajakirjanik ei astu. Olen hästi tuttav Ameerika pressiga ja võin täpselt öelda, mida Ameerika ajakirjanik Venemaa kohta mitte kunagi ei kirjuta, nagu ka seda, mida riiklikus telekanalis töötav Vene ajakirjanik Ameerika kohta ei ütleks.

Balti poliitika paradoksid

Prantsusmaa president Charles de Gaulle unistas suurest Euroopast Lissabonist kuni Vladivostokini ja ühtsest majandusruumist. Kas oleme selle unistuse täitumisele lähemal?

– Ei. Mulle tundub, et oleme sellest isegi kaugemal kui  De Gaulle´i  ja külma sõja ajal. Siis oli lootus, nüüd pole sedagi.

– Kuid paradoks on selles, et Eestis või Lätis elavad mittekodanikud ja Venemaa kodanikud võivad näiteks viisa ja muude formaalsusteta reisida Lissabonist kuni Vladivostokini. Kas tasub selle üle rõõmustada?

– Kurvaks teeb, et ainult sellel väikesel inimgrupil on selline liikumisvabadus. Seejuures, kui nad pole täieõiguslikud kodanikud, on seegi kurvastamist väärt. Vaevalt võis de Gaulle sellist olukorda ette näha.

– Eesti parlament võttis 19. veebruaril vastu avalduse „Ajaloolisest mälust ja ajaloo võltsimisest“, milles mõistis hukka Venemaa hinnangu teise maailmasõja eelsete ajaloosündmuste kohta. Eesti saadikute arvates on Nõukogude Liit samasugune agressor kui fašistlik Saksamaa.

– Teise maailmasõja ajalugu kasutatakse tänapäeva poliitilistes vaidlustes ja mitte keegi ei otsi tõde. Kõige rohkem puudutab see Poolat, Eestit. Miks objektiivsuse eest võitlejad ei tõstatanud neid sündmusi Varssavi pakti aegadel?

Pole olemas uusi fakte Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liidu räpase poliitika kohta 1930. aastatel. Keegi polnud süütu ingel – ei Stalin, ei Daladier, ei Chamberlain, ei Piłsudski, ei tollaste Baltimaade liidrid ja veel vähem Hitler. Mõõta tolle aja poliitikat tänapäeva mõõdupuuga on suurim viga.

– Kas Baltimaade ja Venemaa vahel pole siis praegu midagi head?

– Venemaa turismi kasv Eestis oli 2019. aastal 40%. Vaat see ongi hea. Mida rohkem on kontakte inimeste vahel, seda vähem saavad ka kõige küünilisemad poliitikud rikkuda meie maade suhteid.

 


Klubi uudised