Print this page

Uudised

Jutuajamine igavikulistest väärtustest
Jutuajamine igavikulistest väärtustest
11.10.2011

Igavikulistest väärtustest rääkis klubis Impressum tuntud Vene filmidramaturg, režissöör ja kunstnik Aleksandr Abadashyan.

Öeldakse, et kui inimene on andekas, siis on ta andekas igal alal. Klubi Impressum kutsel Tallinnas käinud Aleksandr Abadashyan on selle ütluse elav tõestus. Mitte üksnes seetõttu, et ta on olnud edukas kõige erinevamatel tegevusaladel. Näiteks on ta kirjutanud hulga stsenaariume, mille põhjal on vändatud nii Venemaal kui ka piiri taga tuntuks saanud filmid. Vaatajad tunnevad Abadashyani kui näitlejat ja režissööri. Ent peale selle on ta kunstnikuna lavastanud oopereid ja teatrietendusi, disainerina teinud sisekujunduse mitmele populaarsele Moskva restoranile.

Kõige selle juures avastasid Aleksandr Abadashyaniga Tallinnas kohtunud inimesed, et tal on veel üks anne – suurepärase jutustaja anne. Tema arutlustes igavikuliste väärtuste üle elus ja kunstis – just see oli avaliku kohtumise teema – polnud mentori õpetlikkust, küll aga kuhjaga elu tundva inimese avameelsust. Abadashyani esinemine oli pikitud peente eluliste tähelepanekute, sädeleva huumori ja originaastete üldistustega.

 

Eesti Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal, kus kohtumine toimus, oli puupüsti publikut täis. 370 kohaga ruumi tuli mahutada ligi 450 inimest. Abadashyani oli peale ajakirjanike, kinematograafide ja muude loomeinimeste kuulama tulnud ka suur hulk tema loomingu austajaid. Seekord oli klubi külaliste seas isegi rühm ühe Tallinna vene gümnaasiumi õpilasi.

Külaline piiras teadlikult kohtumise sissejuhatavat osa, tehes ettepaneku suhelda auditooriumiga dialoogi, mitte monoloogi vormis. See ettepanek leidis kuulajate sooja poolehoiu. Küsimusi oli väga palju. Küsiti, kuidas Abadashyan on arendanud oma loomingulisi võimeid, kus ta õppis selgeks prantsuse keele, millise hinnangu ta annab tänapäeva Venemaa kinole, mis sunnib teda kunstiga tegelema. Mõnede vastuste peale jäid kuulajad vaikselt mõttesse, mõnede peale, vastupidi, puhkesid rõkkavalt naerma. Näiteks küsimusele, keda võib praegu nimetada meie aja kangelaseks, vastas külaline lühidalt: „Koreikot.”

 

Veel veendusid kohtumisel osalejad, et peenelt eneseirooniline Aleksandr Abadashyan suhtub oma isiklikesse loomingulistesse võimetesse äärmise tagasihoidlikkusega. Kõrgendatud enesehinnagu vältimiseks soovitab ta noortel literaatidel lugeda sagedamini Lev Tolstoid, kinematografistidel aga vaadata Federico Fellini filme. Abadashyan on pälvinud Euroopa parima stsenaariumi eest Fellini-nimelise preemia. Peale selle on ta saanud veel mitmeid prestiižseid autasusid. Ent klubi Impressum külalistele ei rääkinud hoopiski mitte nendest, vaid muudest, tema enda arvates olulisematest faktidest oma eluloos. Näiteks sellest, et kuulsa Stroganovskoje tööstuskõrgkooli lõpetanuna tunneb ta metallitööd, kusjuures saab lisaks tööpinkidele hakkama ka sepatööga. Või siis sellest, kuidas ta sõjaväeteenistuses olles hoidis oma käes tuumapommi.

Veel tunneb Aleksandr Abadashyan uhkust selle üle, et tal on neli lapselast, varsti aga juba kuus. Ja see tõsiasi ärgitab teda iseäranis mõtlema igavikulistele väärtustele. Ta soovib, et just nende poole ei pürgiks mitte üksnes tema lapselapsed, vaid meie kõik, kes me siin ilmas elame.