Print this page

Uudised

Me elame muutuste ajastul
Me elame muutuste ajastul
09.02.2012

Klubi Impressum külaline oli ajakirja Rossija v Globalnoi Politike peatoimetaja Fjodor Lukjanov.

Tallinnas Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis toimus avalik kohtumine Venemaa ajakirjaniku, rahvusvaheliste suhete eksperdi, politoloogi ja ajakirja Rossija v Globalnoi Politike peatoimetaja Fjodor Lukjanoviga. Kohtumise teema oli „Venemaa ja Baltikum muutuvas Euroopas”. Nagu enamiku klubi Impressum ürituste puhul, mahtusid seegi kord tänapäeva poliitika aktuaalseid küsimusi lahkavast jutuajamisest osa võtta soovinud inimesed vaevu saali ära.

Külaline ütles avasõnas, et Euroopa elab praegu üle ajaloolist momenti. 1950. aastate algul loodi Euroliit selleks, Euroopas valitseks rahu. Pärast Teist maailmasõda jäid inim- ja majanduslikke kaotusi kannatanud Euroopa riigid ilma võimalusest määrata maailma saatust, seda hakkasid tegema USA ja Nõukogude Liit. Fjodor Lukjanov arvab, idee Euroopa integreerimisest päädis XX sajandi lõpuks särava võiduga: Euroopa Liit demonstreeris, kuidas on võimalik üles ehitada tasakaalustatud majandus. Ent praeguseks on ärimeeste ja poliitikute globaalsed huvid suunatud hoopis Aasiasse, kus majandus on osutunud märksa efektiivsemaks kui mitmesusuguste probleemide tõttu rebenevas Euroopas.


Uus reaalsus seisneb selles, USA ei saa enam olla maailmas ainus domineeriv jõud: ressursside nappuse tõttu tuleb valida prioriteedid. Ent ilmselgelt pole prioriteediks Euroopa. Saalist esitatud väljakutsuvale küsimusele „kas Euroopa on lõplikult USA-le alla jäänud?” vastas Fjodor Lukjanov: „Ta lihtsalt jäi. Ideed muuta Euroopa XX sajandi lõpuks geopoliitiliselt võimsaks mängijaks, kelle instrumendiks saab teine reservvaluuta, dollari konkurent, ei saanud teoks. Kui euro laguneb, on see ülemaailmne vapustus.”

Mis puutub Venemaasse, siis meenutas külaline Vladimir Putini poolt hiljaaegu väljaöeldud teesi, et postsovetliku arengu esimene etapp on läbi. „Venemaa ühiskond demonstreerib, et ta muutub,” jätkas külaline. „Seda tunnistavad 2011. aasta detsembris ja 2012. aasta algul Moskvas toimunud massimiitingud. Need, kes lähevad Moskvas väljakutele, on suhtelise materiaalse heaolu tingimustes kujunenud inimesed. Nad pole revolutsionäärid, nad tahavad veel paremini elada ning võimalust mõjutada poliitilisi protsesse.” Fjodor Lukjanovi arvates pole Venemaal võimalik selline sündmuste kulg nagu me näeme Araabia riikides.


Klubi Impressum külaline leiab, et tänapäeval, mil pole kindlaid piire, peavad riikide liidrid andma endale aru, et mis tahes sisemine ebastabiilsus, või nagu nüüd öeldakse, poliitliline turbulents, ei jää riigisiseseks. Valitsev eliit seisab keerulise dilemma ees. Ühelt poolt ei tohi lubada ühiskonna liigset kõikumist ja destabiliseerumist. Teiselt poolt ei tohi mingil juhul liiga tugevat survet avaldada nagu see on juhtunud mõnedes Araabia maades.

„Mõjuvõimsatele poliitikutele võib soovitada ainult üht: käituda mõistlikult ja ettevaatlikult, mõistes, et kõik ühiskonna sisemised mõrad ja konfliktid pöörduvad varem või hiljem nende endi vastu. Mingil juhul ei tohi neid laiendada või enda huvides ära kasutada. Paraku juhtub seda igal pool ja väga sageli. Seal hulgas Venemaal ning muidugi ka Eestis.”


Kohtumisel esitati ka iganenud foobiatest ajendatud küsimusi, mis näitasid, et tänapäeva Venemaa poliitilisi prioriteete Eesti ühiskonnas pole mõistetud. Näiteks päriti külaliselt, kas Venemaa võib Eestit rünnata nagu see juhtus Gruusia ja Lõuna-Osseetia konflikti ajal. Fjodor Lukjanov vastas: „Kui kujutada endale ette olukorda, et Eesti valitsus kavatseb mingisugused Narva sotsiaalsed probleemid lahendada suurtükiväe abil, siis jah – võib oletada, et Venemaa tuleb oma kaasmaalastele appi. Mina isiklikult ei suuda küll ette kujutada, et Eesti valitsus võiks mis tahes põhjusel midagi niisugust teha. Seetõttu on võrdlus Gruusiaga absoluutselt kohatu.”

Küsimusele, kas Mihhail Prohhorovil on peatsetel Venemaa presidendi valimistel mingeid šansse, vastas Fjodor Lukjanov avameelselt, et mingit võidulootust tal pole. Igal juhul mitte nendel valimistel. Ent kui oligarhil õnnestub koguda need 10 protsenti häälest, mis ta eesmärgiks on võtnud, siis tekib Prohhorovil poliitiline tulevik.