Print this page

Uudised

Raamatud, inimesed, elu...
Raamatud, inimesed, elu...
18.06.2012

Klubis Impressum esines vanima vene kirjastuse direktor ja peatoimetaja Georgi PRJAHIN

Tihtipeale võib kuulda vastuolulisi arvamusi, et inimesed on meie ajal hakanud vähem lugema ja head kirjandust hindama. Et see pole sugugi nii, võis näitlikult veenduda hotelli «Radisson Blu Hotel Olümpia“ konverentsisaalis, kus toimus kohtumine tuntud vene kirjaniku Georgi Prjahiniga – kuulsa kirjastuse «Художественная литература» (Ilukirjandus) direktori ja peatoimetajaga. Saal oli rahvast tulvil. Vestluse usalduslik atmosfäär, intelligentsed näod, kümneid küsimusi...

Kohtumise teemaks oli valitud publitsistliku väljakutsuvusega „Kirjandus tänapäeval: relv või ravim?“ Georgi Prjahhin ei rutanud kohe otseselt sellele küsimusele vastuseid jagama. Impressumi külaline tunnistas, et esmajoones hindab ta kirjanduses selle võimet mõjutada lugeja hinge, mõistust ja südant. Selline on tõelise klassikalise kirjanduse missioon. Kuigi see võib vahel olla ka relvaks publitsistika žanris.

Ta tõi näite. Nõukogude Liit varises kokku teatavasti suuremate vapustusteta, ilma kodusõjata. Kui küsida, miks? Georgi Prjahhini arvates oli oluliseks põhjuseks asjaolu, et kõik me olime seotud ühise kirjandusega, mis paljude aastakümnete jooksul oli ühendanud erinevate nõukogude rahvaste esindajaid. Traditsioonid – ühendada inimesi hea kirjanduse kaaasabil – püüab täna ellu äratada kirjastus «Художественная литература». Ta avaldab trükis mitte ainult Tolstoi, Shakespeare’i, Hodasevitši või Ahmadullina raamatuid. Kirjastus laseb välja ka kasahhi, moldaavia ja teiste isesseisvunud endiste liiduvabariikide autorite teoseid.

Georgi Prjahin soovitas inimestele, kes olid kogunenud  vestlusele klubisse Impressum,  mitte tunda suurt nostalgiat mineviku järele, veelgi vähem seda eriti taga nutta. Ja tõi ära tuntud iiri kirjaniku Sean O’Faollaini sõnad: „Liiga kauakestev vanade haavade lakkumine on veel ohtlikum kui haavad ise“.  

Kohtumise diskussiooni ajal oli hulganisti küsimusi. Külaliselt küsiti – kas ei kao trükitud raamat digitaalse raamatutoodangu vohamise tõttu. „Ei, – vastas Georgi Prjahhin, – ei kao. Ei kao seepärast, et kirjandus põhineb inimese mõttel ja sõnal, aga üldsegi mitte kandjatel, millel need lugejale edastatakse.“ Esitati küsimus: „Kuidas suhtuda sellesse, et dokumentaalne kirjandus täna on tihtipeale propagandistlik? Näiteks lastakse Eestis välja palju raamatuid, mis ülistavad SS-laste 20. eesti diviisi sõdureid, keda kujutatakse peaaegu et vabaduse eestvõitlejatena.“ Selle peale Georgi Prjahhin  vastas: „Dokumentaalne kirjandus peab olema uurimuslik, aga mitte propagandistlik. Kui ta propageerib SS-laste heroilisust, on see ebamoraalne kirjandus.“ Küsiti ka kirjastuse plaanide kohta, kahetseti, et kirjastuses «Художественная литература»  välja antud teosed jõuavad harva balti lugejani.

Viimast märkust võttis Georgi Prjahhin väga tõsiselt. Ja kohe kohtumisel kuulutas, et on valmis esitlema Eestis ja Lätis kirjastuse «Художественная литература» raamatuid rändnäituse-müügi kujul. Ja veel lubas ta anda välja kohalike autorite teoste kogumiku, et tutvustada nendega vene lugejat.

Kohtumise moderaatoriteks olid klubi Impressum asutajad  – ajalehe Komsomolskaja Pravda peatoimetuse vaatleja  Galina Sapožnikova ja nädalalehe KP-Baltija väljaandja Igor Teterin.