Print this page

Uudised

Sõda ja rahu ekraanil
Sõda ja rahu ekraanil
19.10.2012

Klubis Impressum näidati esimest korda Euroopa Liidu riikides režissöör Džanik Faizijevi filmi „August. Kaheksas“

Üritus toimus Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis. Kohtumisele oli tulnud üle 250 inimese, kelle seas oli palju ajakirjanikke, kinematograafe ja lihtsalt kinosõpru.

Džanik Faizijevi film, nagu pole keeruline ära arvata, räägib 2008. aastal toimunud Venemaa-Gruusia sõjast. Ent klubi Impressum külaline toonitas oma uue töö linastusele eelnenud sissejuhatuses, et tema jaoks polnud sõda filmi peateema, ta pühendas selle eeskätt armastusele ja inimeste vastastikustele suhetele. Tõepoolest, pärast filmi vaatamist võis veenduda, et poliitikat oli selles vähe ja see ei mängi teoses mitte pea- vaid kõrvalrolli.

Sellegipoolest, nagu sai teada Tallinna publik, seati filmi pääsemisele suurele ekraanile tõsised bürokraatiatõkked sellistes riikides nagu Ukraina, Aserbaidžaan ja Gruusia. Otsese ametliku keelamiseni asi ei läinud, ent nende riikide võimud tegid kõik selleks, et kinod ei tahaks või ei saaks filmi laenutada. Džanik Faizijev tõi näiteid, kuidas seda tehti. Näiteks Ukrainas leidus ametnike-revidentide seas psühholoog, kes kategooriliselt teatas, et film traumeerib laste psüühikat. Luba filmi näidata lõpuks siiski saadi, kuid seansid olid noorematele kui 18aastastele vaatajatele keelatud. Režissöör oli aga oma töö adresseerinud just noorele auditooriumile.

Kohtumine Džanik Faizijeviga kujunes üheks pikemaks klubi Impressum ajaloos. Filmi vaatamine võttis aega üle kahe tunni. Pärast seda kulus veel ligi poolteist tundi filmi arutelule ja suhtlemisele režissööriga. Kusjuures pärast filmi lõppu inimeste arv saalis peaaegu ei vähenenud. Me ei hakka filmi sisu ümber jutustama. Mainime vaid, et kui saalis pandi tuli põlema, helkisid mõnede vaatajate silmis pisarad. Džanik Faizijevi film osutus vormilt väga dünaamiliseks. See sisaldas muljetavaldavaid efekte, mida võiks kadestada isegi Hollywood, ent oli samal ajal psühholoogiliselt rafineeritud ja südamessetungiv.

Külaliselt küsiti, kuidas sündis filmi stsenaarium. Ta rääkis, et kohtus isiklikult tolles Kaukaasia sõjas osalenutega ja kokkuvõttes põhineb 95 protsenti ekraanil toimuvast reaalsetel sündmustel. Tema kõige jutukamast vestluskaaslasest kujunes aga filmi ühe silmapaistvama tegelase – luuraja Ljohha prototüüp. Seda osa mängis näitleja Maksim Matvejev. Samuti on filmis esindatud kangelane, kelle prototüüp on major Deniss Vetšinov – ohvitser, kes hukkus sõjas ajakirjanikke päästes. Üks päästetud korrespondentidest oli Komsomolskaja Pravda töötaja Aleksandr Kots, kes sai Kaukaasias raskelt haavata. Muide, Aleksandr Kots esines klubis Impressum 2008. aastal ja rääkis tallinlastele 2008. aasta sündmustest palju huvitavaid detaile, mida ta oma silmaga näinud oli.

Džanik Faizijevi viimased filmid on tehtud formaadis, mis sarnanevad Hollywoodi kassahittidega, seepärast küsiti klubi Impressum külaliselt, mida tasuks vene kinematograafidel Hollywoodilt õppida ja mida ei maksaks sealt üle võtta. Faizijev vastas, et Hollywoodilt tasub õppida, kuidas töötada professionaalselt. Nende jaoks tähendab head filmi toota lihtsalt hästi oma tööd teha. Ta selgitas oma väidet näite varal. Filmile „August. Kaheksas“ kirjutas stsenaariumi Hollywoodi stsenarist Michael Lerner. Ta on endine ajakirjade Newsweek ja The Los Angeles Times sõjakorrespondent. Ent tema autoriks valimisel ei olnud tähtis hoopiski mitte see fakt, vaid muud asjaolud. Venemaal on palju häid stsenariste, ent nad töötavad väga aeglaselt – filmile stsenaariumi kirjutamiseks võib kuluda aasta-poolteist. Hollywoodis aga tegutsetakse kiiresti – professionaalid ei kuluta käsikirjale rohkem kui 18 nädalat. Lerner kirjutas oma stsenaariumi Vene filmile 12 nädalaga. See on tõeliselt professionaalne töö.

Kohtumisel esitati külalisele veel palju küsimusi, anti erisuguseid hinnanguid tema tööle – kõike ei jõua üles lugeda. Ent ühest hinnangust, mille filmivaatajad peaaegu ühehäälselt nähtule andsid, ei saa mööda minna. Publik ei näinud filmis pisimatki Gruusia-vastast vihjet. See rõõmustas külalist kõige rohkem. Ta tunnistas, et just nii ta oma filmi tegigi – armastusega ja mitte üksnes Venemaa, vaid ka Gruusia rahva jaoks.

Kohtumise lõpul said huvitavamate küsimuste esitajad kingituseks Džanik Fazijevi filmi „Türgi gambiit“ haruldase kollektsioonväljaande. Kohtumise moderaatorid olid klubi Impressum asutajaliikmed, Komsomolskaja Pravda peatoimetuse kolumnist Galina Sapožnikova ja nädalalehe KP-Baltija kirjastaja Igor Teterin.