Print this page

Uudised

Vabaduse ja õigluse tasakaal
Vabaduse ja õigluse tasakaal
23.11.2012

Klubis Impressum kohtusid ja esinesid Venemaa Teaduste Akadeemia (VTA) Majandusinstituudi direktor Ruslan Grinberg ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk.

Rahvusvahelises meediaklubis Impressum toimus kohtumine VTA Majandusinstituudi direktori akadeemik Ruslan Grinbergiga. Üritus nimetusega „Postsovetlikud riigid: ühine ajalugu – erisugused saatused“ leidis aset 23. novembril hotelli Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Eesti poolt esindas kohtumisel Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk.


Kohtumise algul meenutasid Ruslan Grinberg ja Erik Terk, millisena nad lootsid näha pärast NSV Liidu lagunemist oma riike. Nad jõudsid ühisele arvamusele, et paljud tollased optimistlikud lootused pole täitunud, üleminek turumajandusele on osutunud miljonitele lihtsatele inimestele üsna karmiks katsumuseks. Akadeemik Ruslan Grinberg nimetas Nõukogude Liidu lagunemist „kohutavaks eksperimendiks“. „Venemaa saavutas 1990. aastate sisemajanduse kogutoodangu alles 2007. aastaks. Peale selle elab praegu kõigest 10% riigi elanikkonnast rikkalt, keskklassi moodustab 20%, ülejäänud inimesed peavad alles „ellujäämisvõitlust“,“ selgitas akadeemik. „Kõige suurem 1991. aasta kaotus seisneb selles, et Venemaa kodanikud ohverdasid vabaduse nimel sotsiaalse õigluse,“ kinnitas majandusteadlane.

 

Ent Ruslan Grinberg mainis ka venemaalaste vaieldamatuid saavutusi. Tema sõnutsi on nad kiiresti omandanud turumajandusliku mõtlemise, rahva loominguline aktiivsus on tõusnud, kõik saavad aru, et riik vajab struktuurseid reforme. „Venemaale on praegu tähtis koostada hiiglasuured projektid,“ lisas ta ja selgitas: „Me võiksime praegu olla maailma tasemel 7-8 brändiga reisilennukite, kosmoseaparaatide ja kopterite tootmisega, endast valjusti teada anda uute teadusmahukate tehnoloogiate jms alal.“

Selles osas paneb Ruslan Grinberg suuri lootusi Venemaa moderniseerimisele tänu Euroopaga tehtavale tihedale koostööle. Seal on kriis kaasa toonud totaalse nõudluse langemise peaaegu kõigis tööstusharudes, Venemaa aga vajab majanduse põhjalikku moderniseerimist. Grinberg soovitab ka eeskuju võtta Saksamaast ja Hiinast. „Ent peamine on leida meetmed sügavast psühholoogilisest kriisist väljumiseks,“ lisas ta. „Tuleb leida tasakaal õigluse ja vabaduse vahel.“
 

Ruslan Grinbergi kolleeg, Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk, meenutas klubis Impressum toimunud kohtumisel, et pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal ootas ta oma riigis kiiret töötuse kasvu – kuni 20-25%. Ent tema sõnul need prognoosid ei läinud õnneks täide. Tegevuse lõpetanud suurfirmade töötajad läksid kiiresti üle erafirmadesse. Erik Tergi sõnutsi areneb majandus praegu, 20 aastat hiljem, edukalt teeninduse, turismi, ja transporditeeninduse vallas. Samas tunnistas ta, et tööstustootmise alal on Eestil veel vähe ratsionaalseid innovatsioone.

„Eesti eksporttoodang on lihte ja odav,“ selgitas Erik Terk. Selles mõttes on tema arvates Eesti tööstustootmise olukorral ühisjooni Venemaaga. Samal ajal leiab majandusteadlane, et igal postsovetlikul riigil peab olema oma majandusliku arengu mudel ning nad peaksid koopereeruma naabritega.
Eesti ja Venemaa majanduslike suhete tulevikku vaatab Erik Terk optimismiga. Ta tõdes, et pärast Venemaa ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga on Eesti kaupade eksport Venemaa turule kiiresti kasvanud. Ja selliseid häid nihkeid kahe riigi suhetes tuleb ainult tugevdada. Vene ja Eesti majandusteadlased, ärimehed ja ajakirjanikud peaksid omavahel sagedamini kohtuma.

Klubis Impressum toimunud ürituse lõpul arutlesid osalejad võimaluse üle korraldada Vene-Eesti ärifoorum, mis võiks toimuda Tallinnas. Nagu Erik Terk kurvalt nentis, pole seda laadi kohtumisi olnud juba rohkem kui viis aastat. Selle põhjus on üldteada – Venemaa ja Eesti suhete järsk jahtumine pärast 2007. aasta „pronksiööd“. Erik Terk leiab, et kui Eesti ja Venemaa kirjutavad lõpuks alla piirilepingu, võivad kahe riigi majandussuhted oluliselt laieneda ja tugevneda.

Avalikul kohtumisel klubis Impressum osales umbes 200 inimest, konverentsisaal suutis vaevu mahutada kõiki, kes soovisid Ruslan Grinbergi ja Erik Terki kuulata.