Print this page

Uudised

Elagem heanaaberlikult!
Elagem heanaaberlikult!
01.03.2013

See lihtne mõte valitses Vene ajakirjaniku Pjotr Tolstoi kohtumisel Tallinna publikuga klubis Impressum.

Nagu oligi oodata, oli huvi avaliku kohtumise vastu Pjotr Tolstoiga Tallinnas väga suur. Ja mis seal imestada, Eestisse oli tulnud Venemaa üks tuntumaid teleajakirjanikke, vene kirjandusklassiku Lev Tolstoi lapselapselaps, krahv … Viimane asjaolu intrigeeris mõnesid kohtumisel osalenuid eriti. Poetati küsimusi: kas tänapäeval on kerge krahv olla? kas aristokraatlik tiitel aitab elus paremini edasi? jne.

Ent Pjotr Tolstoi valmistas selliste küsimuste esitajatele mõnevõrra meelehärmi, vastates, et ta on tavaline venemaalane, kes on kõik saavutanud ise – õppinud, töötanud, teeninud sõjaväes aega, õppinud keeli ja ajakirjandust. „Mul pole kunagi tulnud mõtet lisada oma visiitkaardile krahvi tiitlit,“ ütles ta kuulajatele, lisades muiates: „Tõtt öelda, mitte keegi pole isegi kunagi pöördunud minu poole mingisuguse abipalvega lihtsalt sellepärast, et Lev Tolstoi on mu vanavanaisa.“

Radisson Blu Hotel Olümpia suur konverentsisaal suutis vaevu ära mahutada need 400 inimest, kes olid Pjotr Tolstoiga suhtlema tulnud.


Vaadates klubi Impressum külalist, võisid kohtumisel osalejad oma silmaga veenduda, et see on tõepoolest nii – Lev Tolstoi lapselapselaps on ligi kaks meetrit pikk ja laiaõlgne, tal on tugev käepigistus. Ainus asi, mis reedab temas aristokraatliku perekonna esindajat, on patriootlik suhtumine oma riiki – Venemaasse. Ta usub selle õnnelikku tulevikku. Samal ajal, kui mõned vene rahajõmmid püüavad praegu end sisse seada läänes, ei näe Pjotr Tolstoi maailmas muud kohta kui ainult Venemaa, kus ta elada tahaks.

Esinedes avalikul kohtumisel klubis Impressum ei demonstreerinud Pjotr Tolstoi publikule üksnes oma teadmisi paljude ajalooliste ja poliitiliste kollisioonide kohta, vaid ka omaenda elulist optimismi.


Kohtumisel jutustas ta, kuidas tema isa, onu ja vanaisa koos vennaga toodi 1945. aastal emigratsioonist kodumaale tagasi. Valgekaartlaste järglastena pidid nad minema Gulagi laagritesse. Ent saatusesse sekkus tema kõrgus Juhus. Beria kandis Stalinile ette, et Tolstoi järeltulijad on toodud Nõukogude Liitu. Mis teha? „Rahvaste juhile“ meenus, et Lenin oli kunagi kirjutanud töö „Lev Tolstoi kui vene revolutsiooni peegel“, ja ta andis korralduse jätta kirjaniku järeltulijad rahule. Nende kodumaale naasmine oli tõeline kannatuste rada, mistõttu hinnatakse veresugulust selle suguvõsaga väga kõrgelt.

Kohtumine klubis Impressum kujunes väga siiraks ja hingestatuks, mida nentisid paljud sellel osalenud. Pjotr Tolstoi rääkis avameelselt Venemaa juhtivate telekanalite loomingulisest „köögipoolest“, oma kohtumistest riigijuhtidega, isiklikust suhtumisest tänapäeva Venemaa ühiskonna olukorda, suhtumisest mitteformaalsesse opositsiooni, hinnangust selle poliitilistesse perspektiividesse ja paljust muust. Mõistagi küsiti külaliselt, millal ja mil moel ta ilmub taas teleekraanile. Pjotr Tolstoi teatas, et valmistab praegu ette analüütilist diskussioonisaadet, mis, nagu ta loodab, jõuab telekanali Pervõi kanal eetrisse tänavu kevadel või sügisel.

Pjotr Tolstoi eelistas kohtumisel monoloogile dialoogi, vastates kahe tunni vältel vähemalt sajale küsimusele. Pildil: klubi Impressum külalisele esitab küsimuse ajakirjanik Marianna Tarassenko.


Osa küsimusi puudutasid Eesti-Vene suhteid ja Eestis elava venekeelse vähemuse probleeme. Üks selleteemaline küsimus kõlas nii: „Mida teavad praegu Vene inimesed Eestist ja eestlastest? Kas on tõsi, et Venemaal meid ei armastata?“ Pjotr Tolstoi vastas, et kuigi venemaalased teavad tänapäeva Eestist vähevõitu, armastavad nad eestlasi ning tema arvates armastavad neid isegi rohkem kui teiste Balti rahvaste esindajaid. Ta lisas huumoriga: „Eestlaste kohta mõeldakse ju Venemaal anekdoote välja. Anekdoote räägitakse meil aga ainult neist, keda armastatakse. Näiteks Tšapajevist …“ Publik puhkes seepeale naerma.

Paljud Pjotr Tolstoi ütlemised tekitasid saalis rõõmsat elevust ja panid publiku naerma.


Ent esitati ka tõsiseid küsimusi. Ühes neist väljendus solvumine - Venemaal hakatakse unustama, et 2007. aastal teisaldati Tallinna kesklinnast Pronkssõdur. Pjotr Tolstoi kinnitas, et Venemaal pole seda unustatud, seda mäletatakse hästi, lihtsalt sellest on hakatud harvemini rääkima. Samuti taheti teada, kuidas külaline suhtub Eesti võimude katsetesse viia vene koolid üle eesti õppekeelele. Tolstoi vastas, et Eesti võimud võiksid parem tegelda eesti koolide asutamisega Venemaale – seal võetaks neid rõõmuga vastu. Ta lisas, et tema arvates näitaks võimud üles hoolitsust oma rahva eest, kui õpetaksid eesti noortele paremini vene keelt, sest see suurendaks nende šansse elus hästi hakkama saada. „Meile on lihtsalt ette määratud heanaaberlikud suhted,“ võttis ta oma mõtte kokku. „Eesti iseseisvusele praegu keegi kallale ei kipu. Ja meil on aeg õppida elama heanaaberlikult. See üksnes tugevdab Eesti iseseisvust, riigi elanikud aga muudab targemaks, sisemiselt vabamaks, rikkamaks.“

Üks kohtumisel osalenu tegi Pjotr Tolstoile unikaalse kingituse – 1930. aastal ilmunud Riia ajalehe Segodnja erinumbri, mis on täienisti pühendatud kirjanik Lev Tolstoile.


Kohtumine klubis Impressum vältas kaks tundi, moderaatorid olid klubi asutajaliikmed nädalalehe KP-Baltija kirjastaja Igor Teterin ja Komsmolskaja Pravda peatoimetuse kolumnist Galina Sapožnikova. Pärast ürituse lõppu said parimate küsimuste esitajad kingituseks raamatu Lev Tolstoi sulest. Lühikese Tallinna-visiidi jooksul andis Pjotr Tolstoi kohalikele ajakirjanikele mitu intervjuud, mis vastavalt nende ilmumisele leiavad koha ka meie kodulehel lingi all „Press meist“.
 

Jevgeni ZAUTINI foto