Print this page

Uudised

Elu kriisi ajastul
Elu kriisi ajastul
02.07.2013

Venemaa tuntud majandusteadlane ja publitsist Andrei Kobjakov käis Eestis, et klubis Impressum ausalt rääkida sellest, mis meid ootab ees lähema 10-15 aasta vältel.

Võib liialdamata öelda, et Moskva külalisega toimunud avalike kohtumiste teema „Mis ootab meid pärast kriisi?“ äratas paljudes, ka majandusteadusest kaugelseisvates inimestes suurt huvi. Inimesed on kriisist väsinud. Lääne finantseksperdid kuulutavad sageli, et vastavalt viimastele majandusaruannetele ja uuringutele on suur tõenäosuse, et kohe-kohe algab tõus. Ent kriis kestab juba viiendat aastat, lõppu pole aga kusagilt näha. Miks?

Andrei Kobjakov avaldas oma arvamust ülemaailmse majandusliku olukorra paranemise kohta humoristlikult, esitades publikule küsimuse: „Aga kui suur on tõenäosus kohata Tallinna tänavatel dinosaurust?“ Ja vastas oma küsimusele ise: „Mõnede tänapäeva majandusteadlaste arvates on see tõenäosus 50 protsenti. Samas on 50 protsenti tõenäosust, et te ei kohta dinosaurust oma linnas kunagi.“

Andrei Kobjakov arvab, et meid ootab pikaajalises üleilmses majanduskriisis ees veel rohkesti katsumusi.

 

Auditoorium reageeris külalise huumorile lõbusa naeruga. Ehkki tõtt öelda lõbususeks polnud eriti põhjust. Andrei Kobjakov kuulub nende majandusteadlaste sekka, kes hindavad maailmaturu olukorra arengut pikaajaliste korduvate tendentside põhjal. Ta käib tuntud ökonomisti Nikolai Kondratjevi jälgedes, kes oli seisukohal, et kõik maailma majanduslikud protsessid on tsüklilised. Iga niisugune tsükkel kestab 40-60 aastat, millest esimesed 20-30 aastat kestab tõusu-, järgnevad 20-30 aastat aga langusperiood. Andrei Kobjakov ütles, et praegu on maailma majandus läbinud ainult osa langusest. Meid ootab eest veel hulgaliselt kriise: 2008. aasta finantskriisi asemele võivad tulla pankade kriis ja muud kriisid. Andrei Kobjakovi arvates pole uut tõusulainet oodata varem kui 2020.-2025. aastal.

Ajakirjanikud saavad rahvusvahelise meediaklubi Impressum üritustel traditsiooniliselt parimad kohad.

 

Publik muutus külalise selliste prognooside peale süngemaks. Ent Andrei Kobjakov julgustas kuulajaid väitega, et karmide kriiside tingimustes on miljonid inimesed ka varem elanud ja saanud sellest väärt õppetunnid. Näiteks pärast USAs 1930. aastatel valitsenud Suurt depressiooni õpetasid miljonid ameeriklased veel pikki aastaid oma lapsi, et nad ühelgi tingimusel ei tegeleks börsispekulatsioonidega. 1930. aastate kriis õpetas ka valitsusi uut moodi tegutsema, mille suurepäraseks näiteks on USA presidendi Roosevelti poliitika. Praegugi on riike, mis üleilmse majanduskriisi kiuste tormiliselt arenevad. Näiteks Hiina, kus rekonstrueeritakse industriaalstruktuure ja ehitatakse uusi kiirraudteemagistraale, kus ei katke tormiline elamuehitus ning on märgata võimsat sisetarbimise kasvu.

Üritusel osalejad õnnestus raskustega 200kohalisse saali ära mahutada.

 

Klubi Impressum külalisele esitati palju küsimusi – nii süvateaduslikke kui ka eluliselt praktilisi. Näiteks paluti Kobjakovil rääkida, mis takistab maailmamajanduse kiiret taastamist. Sellele küsimusele vastates ei rääkinud ta üksnes majanduslikest tendentsidest, vaid ka suure raha maailma kõlbelisest allakäigust. Praegused finantsanalüütikud kuuletuvad sageli neile, kes manipuleerivad turgude meeleoludega. Seda pole keeruline teha, sest Andrei Kobjakovi arvates elame me tingimustes, kus majandusse suhtumist muudetakse globaalselt primitiivsemaks.

Andrei Kobjakov käis viimati Narvas 30 aastat tagasi.

 

Selliseid teese ilmestas külalise vastus küsimusele, miks viimasel ajal on kogu maailmas hakanud langema kulla hind. Kobjakovi arvates mängib siin selgelt oma osa turul mängijate meeleoluga manipuleerimine. Reaalseid põhjusi kulla hinna languseks ei ole. Rahapajad, kus valatakse kullakange ja vermitakse kuldmünte, et jõua tellimusi täita. Iga-aastane globaalne nõudlus füüsilise kulla järele on tuhat tonni pakkumisest suurem. Tundub, et keegi lihtsalt väga tahab kulla hinda alandada, et seda elementaarselt kokku osta, resümeeris Andrei Kobjakov.

АKüsiti ka, missugused võimalused on kriisile vastu seista sellistel väikestel riikidel nagu Eesti. Kobjakov ütles otsekoheselt, et selliseid võimalusi Balti riikide majandustel lihtsalt pole. Sisenõudlus on nõrk, investeeringuid kaasata keeruline. Seda enam, et lähema kaheksa-üheksa aasta jooksul ei saa olema investeerimiseks usaldusväärseid aktiive mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas.

Avalik kohtumine Tallinnas kestis tavapärase kahe tunni asemel pool tundi kauem. 200 inimesele ettenähtud saali tuli tuua lisatoole. Sellegipoolest oli raske kõiki Andrei Kobjakoviga kohtuda soovijaid ära mahutada.

4. juulil sõitis Andrei Kobjakov Narva, et osaleda klubi Impressum väljasõiduistungil. Sealgi esitati külalisele rohkesti huvitavaid küsimusi, anti objektiivseid hinnanguid maailma ja kohaliku majanduse hetkeolukorrale.

 

Avalik kohtumine Narvas on läbi, kuid mõttevahetus kestab.

 

Klubi Impressum Tallinna ja Narva istungi juht oli üks selle organiseerijaid, ajalehe Komsomolskaja Pravda – Baltija peatoimetaja Igor Teterin.


Jevgeni Minakovi, Jelena Moskvina ja Jegor Vassiljevi fotod.