Print this page

Uudised

Seal, kus me olime…
Seal, kus me olime…
30.07.2013

„Rossijskaja gazeta“ kommentaator Vladimir Snegirjov rääkis klubis „Impressum“ oma reporteritöö kogemustest kuumades planeedi paikades.

Juba mitmeid aastakümned tõmbavad teda justkui magnetiga meie rahutu maailma erinevad konfliktsed regioonid. Ametikaaslased teevad nalja: “Vladimir Snegirjov on nagu Said filmist „Ergav kõrbepäike“ - alati ilmub seal, kus tulistatakse.  Isegi suundudes kohtumisele „Impressum“ klubisse Tallinnas, tuli ta maha rongist naasmata Eesti pealinna. Ta otsustas külastada kohalikku „kuuma paika“ Sinimäel, kus Grenaderimäe jalamil toimus traditsiooniline 20. Eesti SS relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse ja nende tänapäeva mõttekaaslaste kokkutulek.  

Vladimir Snegirjov ei saanud mitte olla SS veteranide ja nende mõttekaaslaste kokkutulekul Sinimäel.

 

Juba sama päeva õhtul saatis Vladimir Snegirjov materjali „Rossijskaja gazeta“ toimetusse, milles rääkis, kuidas Eestis püütakse õigustada oma kaasmaalasi, kes olid andnud vandetõotuse Hitlerile, tehes nendest kangelased. Materjali lõpetas ta siira kahetsustundesõnadega: “Seejuures ei tuleta keegi meelde, et ühtlasi põletasid eesti noormehed Pihkva külasid, hävitasid massiliselt juute, poosid üles kohalikke kommuniste ning neid, kes nendele kaasa tundsid. Ühesõnaga – täitsid täiel määral karistusfunktsioone.“

Ametlik kohtumine klubis „Impressum“.

 

Kohtumise ajal klubis „Impressum“ mainis Vladimir Snegirjov vaid möödaminnes oma visiidist eesti SS-laste kogunemisest, lubades, et kirjutab oma ajalehes heameelega mahuka materjali Eesti tänapäeva elust ja probleemidest. Rääkis ta aga ekstreemsest ajakirjandusest, mille üldtunnustatuks meistriks ta ise on. Siinkohal palus Snegirjov teda mitte nimetada niinimetatud maestroks, kuna ta ise on kogu elu õppinud nendelt, kes ühte või test tööd teeb temast paremini.

Kogu oma elu jooksul sõitis „Impressum“ klubi külaline läbi üle 70 riigi. Ta nägi, kuidas pommitati Belgradi, kuidas afgaani modžahedid hävitasid mägiteedel nõukogude soomustransportööre, kuidas hiljuti kukutatud Egiptuse presidendi Mursi pooldajad korraldasid Kairos Tahriri väljakul verise tapatalgud. Kui üks avaliku kohtumise osalejatest küsis Vladimir Snigirjovi käest, mis on kõige tähtsam tema erialas, vastas ta: „On olemas kolm peareeglit. Esimene – sa pead iga hinnaga sattuma kuuma paika. Teine – sa pead igal viisil, vaatamata sellele, kas sa asud inimtühjas kõrbes või risttule all, edastama materjali toimetusse. Kolmas – sa pead koju elusana pöörduma.“

Saal, nagu alati, täis.

 

Viimane reegel on eriti tähtis sõjakorrespondentide jaoks. Oma ajakirjandustöö aastate jooksul on Vladimir Snegirjov kaotanud mitmeid sõpru-kolleege, kes langesid erinevates ekstreemsetes situatsioonides. Teda ennast oleks ükskord äärepealt Afganistanis maha lastud, kui ta mööda mägiradu välikomandör Ahmad Šāh-e Mas'ūd juurde läbi murdis, et viia välja sõjavangi sattunud endisi nõukogude sõdureid. Teda päästis vaid asjaolu, et ta tuli Mas'ūd´i juurde lääne ajakirjanikega, kes astusid välja oma vene kolleegi eest, esitledes teda kui soomlast..

Märkimisväärne kohtumise osa oli pühendatud Afganistanile. Saalis olid kohal inimesed, kes nii või teisiti olid seotud selle riigiga ning seal pikaleveninud sõjakonfliktiga. Näiteks tuli Vladimir Snegirjoviga kohtuma tema ammune seltsimees, endine nõukogude  sõjaväelane, praegune Relvastatud konfliktide ja sõjaväeteenistuse veteranide (osalejate) Eesti seltsi „Bojevoje bratstvo“ esimees, Karl Paks. Kohtumise lõpus kuulutas Vladimir Snegirjov, et nad võtavad kasutusele abinõud ja vahendid selleks, et püstitada Tallinnas ausammas kõikidele Eesti elanikele, kes on langenud erinevatel aastatel Afganistanis – nii nõukogude ajal, kui ka sõltumatu riigi olemasolu jooksul. Selliseid on tänaseks juba 27.

Kohtumise ajal oli külalisele esitatud kümneid erinevaid küsimusi.

 

Kuid räägiti mitte ainult Afganistanist vaid ka Liibüast, Süüriast, Egiptusest ja Türgist. Seejuures selgus, et Vladimir Snegirjovi esinemine oli väga kasulik noortele saalisolevatele ajakirjanikele. Snegirjov tunnistas, et ta keeldub kategooriliselt tunnistamast niinimetatud „arvutikillustikku“, see tähendab internetfaktuuri, mille baasil paljud tänapäeva ajakirjanikud loovad oma artikleid. Vladimir Snegirjovi valmistab oma materjalid ette peale elusat suhtlemist inimestega. Seejuures on ta viimasel ajal saanud kuulsaks blogger´iks Tema kommentaaridele Facebook´is viitasid mõned ürituse osalejad isegi kohtumisel.

Vladimir Snegirjov kinkis oma viimase raamatu Afgaaniepopöa kaaslase, Karl Paksule.

 

Üritus osutus mitte ainult õpetlikuks, vaid ka väga südamlikuks. Auditoorium oli äärmiselt rahul Vladimir Snegirjovi esitluse siira tooni ja küsimuste vastustega. Saalis oli ligi 200 inimest. Kohtumise moderaatoriteks olid klubi „Impressum“ asutajad – nädalaväljaande „„Komsomolskaja pravda“ – Baltija“ kirjastaja Igor Teterin ja „Komsomolskaja pravda“ peatoimetuse kommentaator Galina Sapožnikova.