Print this page

Uudised

Ajastu režissööri silmade läbi
Ajastu režissööri silmade läbi
28.08.2013

Kohtumine Dmitri Astrahaniga klubis „Impressum“ muutus tõeliseks furooriks, kus ta avas vähestele teadaoleva vestlejaande.

Seda, et Dmitri Astrahan on suurepärane režissöör ja näitleja, teavad kõik. Filme, milles ta osales, on näinud miljonid vaatajad. Kuid seda, et  Dmitri Astrahan on ainulaadne, irooniline ja väsimatu vestleja, teavad vaid vähesed. Tundub, et väheste õnneseente seas, kes võisid selles veenduda, olid klubi „Impressum“ järjekordse ürituse külastajad, kes vaevu mahtusid Eesti Keskraamatukogu suurde saali.

Dmitri Astrahan rääkis kohtumisel endast. Sellest, kuidas ta õppis koolis, tegeles innukalt matemaatika ja klassikalise maadlusega, kuidas hiljem oli tudeng mitmes ülikoolis, teenis mereväes, omandas režissööri ja näitleja ametit. Nendest miniatüüridest tekkis, justkui pintslitõmmete võluväel, meie ajastu viimaste aastakümnete värvirikas pilt.

Kohtumine toimus Keskraamatukogu suures saalis.

 

Tema vestmismaneer meenutas Šukšini või Zoštšenko oma, seepärast valgusid kohtumise ajal saalisolijate näod kord naeratusele, kord rõkkas saal tormilisest naerust. Kui Astrahan meenutas aegu, mil ta oli tavaline madrus ja mereväeteatri režissöör ning ta võis veenda ja paika panna komandöre, kes püüdsid tema loomeprotsessi mõjutada, teda usuti. Kui ta jutustas oma hulljulgusest ja jultumusest, mis seisnes selles, et ta tuli sõna otseses mõttest tänavalt kuulsa režissööri Tovstonogovi juurde ja veenis kuulsat meistrit  teda lavastama näidendit teatripühamus, milleks tol ajal oli Leningradi Suur Draamateater, imetleti teda. Meenutades oma isa kirju rindelt, mida too kirjutas tema emale õrna armastusavaldustega, mida ta on lugenud palju aastaid hiljem, poetasid mõned saalisolevad daamid heldimuspisaraid.

Dmitri Astrahan oskab publikut ära osta lahke ja siira maailmavaatega, oma sisemise puhtuse ja loomulikkusega. Vist sellepärast ongi tema filmid nii armastatud vaatajate poolt. Kohtumisel klubis „Impressum“ tunnistas ta, et teadvustab kogu oma vastutust, kui võtab käsile uue filmi. Sest kino – see on võimalus rääkida sellest, mis sind puudutab - huvitab, hiiglasliku auditooriumiga. Kuid suheldes Tallinna auditooriumiga (saal, kus toimus kohtumine, mahutab ligi 300 inimest), andis ta endast samuti parima.  Mis siis ikkagi puudutab Dmitri Astrahani täna?

Dmitri Astrahan oskab publiku ees ennast hoida sma ekspressiivselt ja andekalt nagu võtteplatsilgi.

 

Aga puudutab teda see, et inimesed, kes on tunda saanud materiaalset hüve, on hakanud vähem püüdlema hingeliste väärtuste poole. Et uute riikide piirid, mis tekkisid peale Nõukogude Liidu krahhi, lahutasid mitte ainult inimesed vaid ka kunagi lähedaste rahvaste kultuuri. Et kultuuri kommertsialiseerimine sunnib loomeinimesi minema kompromissidele isiklike printsiipide ja olemasoleva turuolukorra  vahel.

Mõned Dmitri Astrahani ütlused, mis olid tehtud kohtumise ajal Tallinnas, võivad tunduda tänapäeva Eestis mässulised. Näiteks, Eesti ametlik propaganda kinnitab, et Nõukogude Liidus olid kunstitegelased sunnitud olelema karmi diktaatorliku partei tsensuuri pressingu all. Kuid Dmitri Astrahan väidab, et tänapäeva kinomaailmas on produtsentide diktaat ja tsensuur vastupandamatud partei pressingule režissööridele kolm aastakümmet tagasi. „Parteiliste oblastikomiteede diktaat – see on „lasteaed“ võrreldes sellega, kuidas tänapäeva rahamaailm rõhub halastamatult meie peale“ – teatas ta.

Publik reageeris külalise esinemisele elavalt ja emotsionaalselt.

 

Ning lisas, et hiline brežnevitüüpne sotsialism, nii paradoksaalne kui see ka ei oleks, oli kuldajastuks vene teatri jaoks. Tol ajal suhtuti režissööridesse ja näitlejatesse väga hoolivalt. Neid aidati loometöös, neid ei visatud tänavale, isegi kui nad lubasid endale mõningaid „ideoloogilisi möödalaskmisi“, vaid kõigest noomiti, vahest isegi üsna karmilt. Just sellel aja formeerus Dmitri Astrahan kui isiksus, just selles loomekeskkonnas sai ta tõelise loomingu maitse suhu.

Selline on Dmitri Astrahani iseloom – ta ei karda rääkida seda, mis võib kellelegi mitte meelt mööda olla. Tema viimane film „Detochki (Lapsukesed)“, millest ta möödaminnes mainis kohtumisel klubis „Impressum“, langeb selle režissööri kinematograafilisest stiilist täiesti välja. Film on julm, jookseb kitsal ekraanil, kuid seejuures vaadatakse seda massiliselt internetis. Filmi üle disputeeritakse – keegi on pildist vaimustuses, keegi teeb armutult maha. Milleks Astrahan ekraniseeris selle töö, küsiti temalt kohtumise ajal?

Dmitri Astrahani kahetunnise esinemise jooksul ei istunud ta kordagi tema jaoks ettevalmistatud toolile.

 

Külaline ütles, et filmis „Detochki“-t (Lapsukesi) kui omapärast hoiatust ühiskonna puhastuse vajadusest. Selle ühiskonna, millesse lähevad meie lapsed. Ta ei hakanud lisama, et tal endal on kuus last. Kuid seda  teadsid ürituse osalejad selletagi kui esitasid küsimusi, kuidas ta neid kasvatab, kas kasutab seejuures ka režissuuri elemente. Astrahan lisas talle omase huumoriga, et ta delegeeris „režissööri“ funktsioonid oma abikaasale, kes saab laste kasvatamisega palju paremini hakkama kui tema oleks saanud. Kuid üldiselt hoolib ta oma laste tulevikust mitte vähem kui oma filmide saatusest.

Noorte ajakirjanike jaoks osutus kohtumine äärmiselt huvitavaks ja õpetlikuks, millest paljud nendest tänuga tunnistasid külalisele peale selle lõppemist.

 

Dmitri Astrahani visiit Tallinnasse oli äärmiselt lühiajaline. Ta oleks pidanud tulema päev varem, kuid Estonian Air lennuk, millele oli ostetud pilet, ei saanud tehnilistel põhjustel lendu Moskvast teostada ning reis tuli ära muuta. Päästis Aeroflot, mille lennukiga saabus külaline Tallinnasse 18-tunnise hilinemisega. Sellegipoolest jõudis Dmitri Astrahan poole päeva jooksul Eesti pealinnas olles vägagi palju – andis mitu intervjuud, võttis osa klubi „Impressum“ stuudios TVN kanalil ning viis suurepäraselt läbi avaliku kohtumise Keskraamatukogu suures saalis. Kohtumine kestis kaks ja pool tundi, mida juhendas „Komsomolskaja pravda“ – Baltija“ peatoimetaja ja klubi „Impressum“ juhatuse liige, Igor Teterin.