Print this page

Uudised

Koolist – valu ja lootusega
Koolist – valu ja lootusega
10.09.2013

Klubis „Impressum“ möödus ebatavaline üritus - avalik õppenõukogu, mis oli pühendatud koolihariduse probleemidele tänapäeva Eestis.

See kord olid klubi külalisteks kaks tunnustatud Venemaa ajakirjanikku, kes tegelevad praktilise pedagoogika küsimustega. Need olid „Utšitelskaja gazeta“ peatoimetaja Pjotr Položevets ja „Rossijskaja gazeta“ peatoimetaja asetäitja Jadviga Juferova.

Kohtumine algas külaliste esinemisest, milles nad andsid üksikasjaliku ülevaate maailmapedagoogika arengutendentsidest, tänapäeva Venemaa koolihariduse olukorrast ja samuti koostöö võimalustest Eesti kolleegidega. Sealhulgas oli ära märgitud, et maailmareitingutes hinnatakse Eesti üldist kooliharidussüsteemu küllaltki kõrgelt ja see hõivab seal piisavalt väärilist kohta. Seejuures rõhutasid külalised, et  nendes reitinghinnangutes oli märkimisväärne osa Eesti vene koolidel, kes osalesid samuti hinnangus rahvusvaheliste uuringute käigus.

Pjotr Položevets ja Jadviga Juferova – klubi „Impressum“ külalised.

 

Erilist huvi pakkus kohtumisel osalejate seas, kelle hulgas oli palju pedagooge,  just see külaliste esinemise osa, kus nad rääkisid õpetajate rollist ja kohast kaasaja Venemaal. Viimase kümne aasta jooksul on see vähepopulaarne amet muutunud prestiižikaks ning isegi lugupeetavaks. Venemaa õpetajate töötasu on täna üsna korralik. See koostab rida regioonides 80-100 tuhat rubla (umbes 2 000 EUR), kooli direktoritel küündib see mõnes kohas 150-200 tuhat rublani (umbes 4 000 EUR).  Koolidesse on läinu palju mehi, instituutide ja ülikoolide pedagoogilistele fakulteetidele tuleb üha rohkem võimekaid noormehi.

Avaliku kohtumise kulgemine.

 

Teises kohtumise osas, mille klubi „Impressum“ nimetas avalikuks õppenõukoguks, puhkes äge diskussioon koolihariduse olukorra üle Eestis. Üritusele tulid inimesed, kes on siiralt mures tänapäeva koolihariduse olukorra üle Eestis. Nende hulgas olid peale õpetajate ja koolide direktorite ka poliitikud ning kohalike omavalitsuste esindajad.

Arutlusele andis tooni Eesti parlamendi saadik Jaana Toom, kes selgitas põhjalikult Eesti valitsuse „tehnoloogiaid“, mis on suunatud praktilisele vene gümnaasiumihariduse likvideerimisele. Ta rääkis, kuidas jagatakse raha „heade“ ja „halbade“ koolide vahel, kuidas teostatakse survet jõuga „sportlikele“, kuidas toimub juriidiline seaduseväänamine, et vene gümnaasiumid läheksid üle eesti õppekeelele. Kusjuures  võimuorganid kiirustavad väga, et teoks viia oma otsused enne kui koolide hagid riigile jõutakse läbi vaadata Euroopa Inimõiguste Kohtus. Erilisi lootusi toetusele, venekeelse gümnaasiumihariduse säilitamise pooldajatel oma seaduslike nõudmiste täitmiseks Eesti  õigusemõistjate poolt, pole.

Poliitikute sekkumine vene kooliharidussüsteemi Eestis ei rõõmusta parlamendi saadikut, Jaana Toomi.

 

Peale Jaana Toome esinemist astusid tribüüni taha veel paljud inimesed. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor, Sergei Garanža, rääkis, et õping emakeeles ei takista tema õppeasutuse abiturientidel sugugi saavutada professionaalseid ja ühiskondlikke kõrgusi. Nad kõik valdavad suurepäraselt eesti keelt, töötavad suurettevõtete tipp-mänedžeridena, diplomaatidena ning arendavad teadust. Kuid kõrget haridustaset säilitada on väga raske, kui kooliellu sekkuvad poliitikud.

Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, Märt Sults, oli väga kategooriline. „Mulle tundub, -ütles ta – et koolidele maksavad kätte endised „kolmelised“, kes saades poliitikarooli juurde, tasuvad mingite oma vanade solvumiste eest tagasi“. Märt Sults esineb kategooriliselt vene gümnaasiumide eestistamise vastu. „Meie jaoks on tähtis, milliseks inimeseks saab eilne õpilane, mitte millises keeles teostatakse õpet, - räägib ta. – Meil on gümnaasiumis palju vene lapsi. Me õpetame neile eesti keelt, kuid seejuures hindame ja austame nende rahvuslikku algust“.

Esineb Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor – Märt Sults.

 

Oli veel palju huvitavaid esinemisi. MTÜ „Vene Kool Eestis“ juhatuse esimees, Mstislav Russakov, rääkis, kuidas nad saavutasid edu vene kooli likvideerimise tühistamisel Mustvees ja peatasid vaieldava eesti-vene valitsusvahelise haridusküsimustele suunatud kokkuleppe allkirjastamise. MTÜ „Vene Kool Eestis“ aktivistid Alissa Blintsova ja Oleg Besedin meenutasid juhtumit, kuidas Eesti prokuratuur üritas algatada nende vastu kriminaalasja peale seda, kui nad saatsid ametliku taotluse Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis vene õppekeele säilitamise kohta.

Kohtumisel oli, mille üle mõttesse jääda.

 

Kohtumine lõppes aga rõõmsal noodil. Klubi „Impressum“ andis, heategevusprojekti „Kultuuririkkused Eesti koolidele!“ raames,  üle kingitused viiele õppeasutusele. Iga kingitus sisaldab unikaalseid raamatukollektsioone (väljastatud ajalehe „Komsomolskaja pravda“ poolt): „Suurkunstnikud“ (100 köidet), „Suurpoeedid“ (40 köidet), „Suurheliloojad“ (26 köidet), „Maailma suurmuuseumid“ (30 köidet).  „Komsomolskaja pravda“ ja „Russki mir“ fondi toetusel saavad klubi heategevusaktsiooni käigus analoogsed kingitused 50 Eesti õppeasutust.

Igor Teterin annab Mustvee linnapea, Maks Kaurile, üle klubi „Impressum“ poolt heategevuskingituse sertifikaadi, üleandmiseks kohalikule Vene Gümnaasiumile.

 

Kohtumise moderaatoriteks olid klubi „Impressum“ asutajad – nädalalehe „Komsomolskaja pravda“ – Baltija“ kirjastaja – Igor Teterin ja „Komsomolskaja pravda“  peatoimetuse vaatleja – Galina Sapožnikova.