Print this page

Uudised

Meie lahutuse õppetunnid
Meie lahutuse õppetunnid
21.10.2013

Klubi „Impressum“ kohtumise osalejad rääkisid professor Nikolai Meževitšiga eesti-vene suhete ajaloost ja viimase kahe aastakümne probleemidest.

Võib ilma liialduseta mainida, et NSVL lagunemine üheksakümnendate aastate algul mõjutas miljonite inimeste saatust. Algas suur „lahutusprotsess“, millesse olid kaasatud endised Nõukogude Liidu liikmesriigid ja nende uued eliidid. Kõikide, sellest tulenevate tagajärgedega – kooselu jooksul soetatud vara jagamine, lahutajate üksteise süüdistused, kunagise vennaliku „rahvastepere laste“ korraldamatus. Ühesõnaga – ei antud armu niigi nahutada saanud hingearmidele.

ВKohtumine professor Meževitšiga klubis „Impressum“, kutsus Eesti ühiskonnas esile kõrgendatud huvi.

 

Sellepärast ei pane imestama, et 2013 aasta 14 oktoobril toimuv kohtumine Peterburi Riikliku Ülikooli professori, Venemaa kuulsaima Venemaa ja Balti riikide suhete spetsialistiga klubis „Impressum“, kutsus esile Eesti ühiskonna kõrgendatud huvi. „Meriton Grand Conference & SPA“ hotelli konverentsisaal oli pilgeni täidetud.

Nikolai Meževitš räägib oma paljuaastaste uuringute teemast.

 

Klubi „Impressum“ külaline ei valmistanud ürituse osalejatele pettumust nende ootustes. Ta kirjeldas ülimalt täpselt objektiivsete, Eesti ja Venemaa omavaheliste suhete muutuste stiili olukorra, kui järjekindlalt hääbuvatest. Et mitte olla paljasõnaline, tõi Nikolai Meževitš näiteks sellise fakti. 1993-l aastal vastu võetud Venemaa välispoliitika kontseptsioonis oli suhetele Eesti ja teiste Baltimaadega pühendatud peaaegu samaväärne tähelepanu nagu  suhetele USA-ga. Kontseptsiooni autorid lootsid koostöö harmoniseerumisele nii ökonoomikas kui ka poliitikas. Aga Kontseptsioonides – 2013, pole Balti riike üldse ära märgitud. Balti mere regioon on, aga Eestit, Lätit ja Leedut pole.

Ajakirjanik, Marianna Tarasenko, küsimused on alati teravad, aktuaalsed ja originaalsed.

 

Tekib küsimus, miks Venemaa jättis oma välispoliitiliste huvidesfäärist Baltimaad välja? Nikolai Meževitš  oli kohtumisel Tallinnas avameelne – peamine põhjus seisneb taolise suhtlemisstiili, mida need riigid demonstreerivad viimase aastakümne jooksul, ebaperspektiivsuses. Tallinn ja Riia ei pööra tähelepanu Moskva pretensioonidele inimõiguste rikkumiste suhtes nendes riikides. Lahendamata on kodakondsusetuse probleemid sadade tuhandete etniliste venelaste jaoks. Olemasolevate probleemide lahendamise asemel puhutakse üles poliitiline vene foobia, provotseeritakse „Venemaa ähvarduste“ hirme.

Esineb Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov.

 

Kõige kurvem sellises poliitikas, arvab professor Meževitš, seisneb selles, et Eesti kaotab väga palju läbi pingeliste suhete Venemaaga – nii majanduslikus kui ka sotsiaalses plaanis. Kunagi õitsev transiit oli tänu Andrus Ansipi valitsuse jõupingutustele kantud ebaperspektiivsete majandusharude hulka. Puudub oluline Eesti kaupade ekspordi kasv Venemaa turule. Tuhanded inimesed lahkuvad Eestist võõrsile parema elu otsingutel. Kui Eesti ja Venemaa suhted omaksid progmaatilist ja korrektset lugupidavat iseloomu, oleks tema sisemajanduse kogutoodang tänaseks 10 protsenti kõrgem olemasolevast, arvab Nikolai Meževitš.

Klubi „Impressum“ külaline suhtub tänapäeva Eesti poliitikutest suurima lugupidamisega Edgar Savisaarde, kelle viimane raamat „Tõde Eestist“, omab Meževitši arvamusel palju ühiseid järeldusi tema analüütiliste uuringutega.

 

Klubi „Impressum“ külaline suhtub tänapäeva Eesti poliitikutest suurima lugupidamisega Edgar Savisaarde. Tema viimane raamat „Tõde Eestist“, omab palju ühiseid järeldusi  tema analüütiliste uuringutega, mainis Peterburi professor. Aga selle raamatu publitsistlik pinge tundus talle niivõrd kõrge, et Nikolai  Meževitš astus poodi ning ostis mitu „Tõde Eestist“ eksemplari, selleks et kinkida need klubi „Impressum“ kohtumise lõppedes huvitavamate küsimuste autoritele. „Seda raamatut saab palju huvitavam lugeda olema kui minu kuiva akadeemilist ettekannet“, seletas oma ootamatut tegu külaline.

Kingituste üleandmine toimus siiski hiljem. Enne seda aga toimus küllaltki kuum diskussioon. Meelde jäi Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktori Aleksei Semjonovi esinemine, kes rääkis südamevaluga valitsuse soovimatusest kuulata mis-iganes soovitusi, isegi ÜRO ja Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri  poolseid, mis on suunatud Eesti rahvusprobleemide harmoniseerimisele. „Meie valitsus reageerib teravamalt „Komsomolka“ artiklitele, kui ÜRO kaastööliste soovitustele, millele nad mõnikord isegi tähelepanu ei pööra“, jagas oma tähelepanekuid  Aleksei Semjonov.

Nikolai Meževitš vastab küsimustele, millest paljud olid esitatud Internetkanalite kaudu.

 

Eesti elanike poolt oli esitatud palju küsimusi professor Nikolai  Meževitšile.  Seejuures oli iseloomulik, et vastates nendele, ei rääkinud ta mitte ainult tänapäeva Eesti probleemidest, vaid ka tema märkimisväärsetest saavutustest, mille kasutuselevõtt oleks olnud kasulik mõnedele postnõukogude riikidele, seal hulgas ka Venemaale. Selliste saavutustena nimetas ta oskuslikult läbiviidud kommunaal- ja maareforme, kiiret infotehnoloogia levikut, lennukat turismisektori arengut ja veel rida saavutusi.

Toimub kõige huvitavamate küsimuste autoritele kingituste üleandmine.

 

Kohtumine Nikolai Meževitšiga klubis „Impressum“ kestis kaks tundi. Kohtumise moderaatoriteks olid klubi „Impressum“ asutajad -  „Komsomolskaja pravda“ – Baltija“ kirjastaja - Igor Teterin ja „Komsomolskaja pravda“  peatoimetuse vaatleja - Galina Sapožnikova.

 

*       *       *

16 oktoobril toimus klubi „Impressum“ väljasõiduga istung Narvas. Andes tänapäeva Eesti üldolukorrale hinnangut, ütles Nikolai  Meževitš, et tema arvates on selle Balti riigi suurimaks kaotuseks noorsoo massiline ärasõit välismaale. Eesti peamiseks potentsiaaliks on inimesed – nad on tema rikkuseks. Ning seik, et iga aasta lahkub oma kodudest tuhandeid noori, energilisi ja tihtipeale hästi haritud inimesi, otsides paremat elu välismaal, teeb Eesti vaesemaks mitte ainult demograafiliselt vaid ka majanduslikult.

Nikolai Meževitš Narvas: „Loodan, et Narva jõgi hakkab kunagi ühendama mitte jagama meie sõltumatuid riike“.

 

Tuleb ära märkida, et Venemaa piirilinnas, Narvas, on massiline elanikkonna migratsioon eriti teravalt tuntav. Töötuse tase on siin tunduvalt kõrgem kui mujal Eestis üldiselt.  Ka kohtumisele Nikolai  Meževitšiga tulid valdavalt keskmise ja vanema põlvkonna esindajad. Nad mitte ainult ei kuulanud külalist, vaid ka rääkisid oma probleemidest ning esitasid professorile Peterburist murettekitavaid küsimusi

Näiteks, esitas ühiskonna õpetaja Nadežda Oja, küsimuse külalisele, kas tema arvab, et Eestis oli nõukogude okupatsioon. Nikolai  Meževitš vastas, et rahvusvahelis-õiguslikus kontekstis pole korrektne rääkida Nõukogude Liidu poolsest Eesti okupeerimisest.  Ning selgitas põhjalikult, miks ta nii arvab. Samal ajal, kui talle esitati küsimus, miks Venemaa ei suuda mõjutada siinset valitsust, kes viib läbi vägivaldset vene koolide eestistamist, vastas ta: „Sellepärast, et Eesti on sõltumatu riik ning me ei või sekkuda tema sisepoliitikasse, isegi kui meile ei meeldi see, mis siin toimub“.

Kohtumise ajal tulid ette ka kurioossed küsimused. Ootamatult kõigi jaoks, esitas pensionär Tõnu Veremaa küsimuse: „Öelge, millal lõppude-lõpuks Venemaa võtab endale Eesti tagasi?“. Nikolai  Meževitš oli kategooriline: „Mitte kunagi!“. Ja selgitas, et Venemaa jaoks oleks see liiga kallis ja mõtlematu otsus. Tänapäeva Eestis on hulganisti majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise iseloomuga probleeme. Neid peab lahendama selle riigi rahvas ja tema demokraatlikul teel valitud valitsus ning mitte mingil moel naaberriik.

Raske on öelda, kas selline vastus rahuldas eesti pensionäri või valmistas talle pettumuse. Kuid kui lõppes klubi „Impressum“ väljasõidu istung, tulid narvalased külalise juurde, tänasid teda huvitava ja sisuka kohtumise eest ning palusid jätkata eesti-vene suhete uuringuid, mis nende arvates, varem või hiljem peavad omandama lugupidava ja pragmaatilise iseloomu.