Print this page

Ärme lase Eestit muuta politseiriigiks

Pöördumine Eesti ja rahvusvahelise üldsuse, Euroopa Liidu õigusjärelevalve organite ja rahvusvaheliste õiguskaitseorganisatsioonide poole.

 

15. detsembril 2014. aastal pidas Eesti politsei põhjustest teatamata hotellis Meriton Grand Conference & SPA kinni rahvusvahelise meediaklubi Impressum külalise, tuntud itaalia ajakirjaniku, poliitiku ja ühiskonnategelase, Europarlamendi endise saadiku Giulietto Chiesa. Selle tõttu nurjus avalik kohtumine teemal „Kas Euroopal maksab karta Venemaad?“, millest osavõtmiseks oli konverentsisaali kogunenud ligi 300 inimest – ajakirjanikud, politoloogid, teadlased, kõrgkoolide õppejõud ja keskhariduslike õppeasutuste õpetajad, ühiskondlike organisatsioonide ja teiste kodanikuühiskonna institutsioonide esindajad.

Selle ebaseadusliku tegevuse tulemusena ei saanud Itaalia ja Euroopa Liidu kodanik Giulietto Chiesa pidada diskussiooni praegusel ajal üliaktuaalsel teemal, sest selle asemel paigutati ta hoopis arestikambrisse. Temaga kohtuma tulnud inimesetele aga sai osaks avalik solvang, mis väljendus nende selliste Euroopa Liidu seadusandlusega garanteeritud fundamentaalsete õiguste, nagu sõnavabadus, kogunemisvabadus ja diskussioonivabadus, piiramises

See pole kaugeltki esimene kord, kui Eesti võimud sekkuvad politsei jõududega kodanikuühiskonna institutsioonide tegevusse, mille hulka kuulub ka rahvusvaheline meediaklubi Impressum. Oma tegutsemisaastate jooksul on see klubi muutunud autoriteetseks, populaarseks ja mõjukaks intellektuaalide ühenduseks, kelle eesmärk on laiendada avatud ühiskondlikku dialoogi tänapäeva maailma kõige aktuaalsemate ja põletavamate probleemide üle. Seal hulgas ka dialoogi tänapäeval nii aktuaalsel teemal nagu Venemaa ja Eesti suhete harmoniseerimine üldinimlikul, teaduslikul ja kultuurilisel tasandil.

Viimase poolaasta vältel pole Eesti politsei lubanud klubis Impressum avalikult esineda mitte üksnes itaalia ajakirjanikul Giulietto Chiesal, vaid samuti ka tuntud politoloogil Vladimir Žarihhinil ja üle maailma tuntud etnoloogil, ajaloolasel ja sotsiaalantropoloogil Valeri Tiškovil. Võimude väärastunud praktikaks on kujunenud klubi Impressum külaliste kinnipidamine piiril, kus neile ootamatult teatatakse, et siseministeeriumi korraldusega on nad kantud nende inimeste nimekirja, kellele on kehtestatud Eestisse sissesõidu keeld. Pärast seda on nad läbi teinud alandava deporteerimise protseduuri. Nüüd on nendele politsei häbitutele meetmetele lisandunud arreteerimine, mida prooviti itaalia ajakirjaniku Giulietto Chiesa peal.

Seejuures on iseloomulik, et võimud ja politsei, kes sellise praktikaga oma autoriteeti õõnestavad, põhjendavad oma karistustegevust klubi Impressum külaliste mõtete ja veendumuste „ebaõigsusega“, samuti nendest tingitud kujuteldava ohuga Eesti rahvuslikule julgeolekule. Seda kõike väidetakse absoluutselt põhjendamatult, ilma igasuguse seoseta eksitsteerivate õigusaktidega, jämedate Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätete rikkumisega, samuti demonstratiivse põlgusega euroopaliku tolerantsi ja poliitilise korrektsuse suhtes.

Teisisõnu, meist koos teiega saavad tunnistajad äärmiselt ohtlikule tendentsile – Eesti muutumisele formaalselt demokraatlikust riigist politsei-tüüpi riigiks. Ja kuigi sellise poliitika initsiaatorid õigustavad seda mingisuguse deklareerimata infosõjaga, mida Eesti justkui peaks Venemaa vastu, ei tahaks me, et niisuguse „sõjategevuse“ ohvriks toodaks kogu Eesti ühiskond, mille osa me oleme.

Me ei tahaks, et selles ühiskonnas jultunult tallataks jalge alla inimeste põhiõigused ja -vabadused. Sealhulgas meie põlised õigused, tuhandete Eesti elanike õigused, kes viimase kuue aasta jooksul on vabalt külastanud klubi Impressum kui avatud arutelufoorumit. Me ei taha, et kõrged politseiametnikud, mitte meie ise, otsustaksid, kuidas me peame mõtlema, kellega ja millest rääkima, kus ja kellega kohtuma. Lõpuks, me ei taha, et ühinenud Euroopas, arenenud demokraatiaga riikides kujuneks Eestist mulje kui riigist, kus piinlikkust tundmata tallatakse jalge alla vabadused, igasugust teistimõtlemist aga, mis pole kooskõlas ühtede või teiste poliitikute vaadetega, iseloomustatakse nagu ohtu riigi rahvuslikule julgeolekule.

Eelnevalt öeldu alusel avaldame kategoorilist protesti Eesti võimude tegevuse vastu, kes on hakanud rakendama karme politseimeetodeid nii tundlikus valdkonnas nagu isikuvabaduste realiseerimine tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas. Palume kõigil ausatel ja vastutustundlikel inimestel, keda ei jäta Eesti kui demokraatiliku Euroopa riigi saatus ükskõikseks, meie protesti toetada.

Me loodame, et meie muret jagavad Eesti ja välisriikide õiguskaitseorganid, Europarlamendi saadikud, autoriteetsed teadus-, kultuuri- ja haridustegelased. Veel paneme me lootuse Eesti poliitilistele erakondadele, kes lähiajal stardivad valimiseelses kampaanias. Me tahame, et Riigikogu saadikukandidaadid annaksid kindlalt teada, milliseid riiklikke aluseid nad hakkavad kaitsma, juhul kui nad saavad saadikumandaadi – kas demokraatlikku õigusriiki või politseiriiki? Ja sellest, milline saab olema nende vastus, sõltub, kellele me neist valijatena oma hääle anname.

Palume meie petitsiooni toetada vaba ja avaliku tahteavalduse põhjal.

 

Pöördumisele kirjutasid alla:

Aleksand Lukjanov, Majandusteaduste doktor, professor
Dmitri Suhoslov, Vene Maanõukogu Eesti esimees
Boris Tuch, ajakirjanik
Shahla Gadzijeva-Apurina, jurist
Aleksandr Kornilov, IT ja meedia Manager
Igor Rozenfeld, Ph.D.
Dimitri Klenski, ajakirjanik
Nina Maandi, ajakirjanik
Marina Vishniakova, töötaja
Alexey Afanasyev, robootika insener
Vitali Arutjunjan, Autojuht
Sergei Frolov, spetsialist
Nikolai Kobzev, kunstnik
Elena Bykasova, raamatupidaja
Aleksei Vassiljev, insener
Urho Tervo, Export Manager
Juri Sidorenko, pensionär
Ljudmila Tištšenko, tegevjuht
Valentina Amirzjanova, med.õde
Galina Hindrikson, keskel manager
Alexander Grishin, madrus
Vladimir Abramov, Magister
Rafail Golubev, töötaja - ajakirjanik
Ljudmila Petrenko, töötud (nende suurem. haridus)
Nikitin Andrei, ärimees
Margaita Kononova, keemik
Aleksei Hmil, direktor
Kirill Lebed, translator
Vjatseslav Tsaika, Õpetaja ajalugu ja ühiskonnaõpetus
Sergei Proskura, juht
Oleg Fomin, pensionär
Mihhail Parfentjev, töötaja
Sergei Krutihhin, helilooja
Aleksei Semenov, turvatootaja
Ruvim Gunin, pensionär
Ljudmila Maritseva, insener
Sergey Pavlukhin, kirjamees
Jelena Hrustaljova, pensionär
Vladimir Fjodorov, pensionär
Irina Fjodorova, pensionär
Jekaterina Sabanova,insener
Linter Dmitri, avaliku elu tegelane
Valeri Kanaev,töötaja
Mihhail Podljastsuk, insener
Kalijev Andrei, avaliku elu tegelane
Sergei Kudrin, vastutav toimetaja
Vitali Trots, Juhatuse liige, PIIRISSAARE KULTUURISELTS MTU
Larissa Nestsadimova, avaliku elu tegelane
Ilja Taraborkin, mehhatroonik
Nikolai Belousov, ehitaja
Trohalev Andrei, töötaja
Grastsenko Nikolai, pensionär
Karl-Aleksander Laane, õpilane
Pavel Omelin, pensionär
Jekaterina Kriis, FIE
Andrius lebioda, Cleaner
Valeri Lantsenkov, vedurite remondimees
Jevgeni Kudrin, lektor
Aleksandr Bogatov, ehitaja
Alexey Mikhalevich, treener-instruktor Padi MTDI
Jekaterina Aleksejeva, üliõpilane
Inna Zabolotnaja, arvuti disainer
Sergey Shavva, töötud
Sergei Kurguz, ATI
Sergei Seryn, ärimees
Tatjana Senja, manager
Svetlana Gritsenjuk, klienditeenindaja
Veronika Gusseva, Insener-ökonomist
Artur Chudnenko, julgeolekuametnik
Stanislav Firsov, töötaja
Aleksei Serov, ökonomist
Jelena Mutonen, tegevdirektor
Leonid Gumenjuk, töötaja
Vladimir Rajevski, Elektrik
Igor Zrelov, töötaja
Marina Sindikene, web-redaktori asetaitja
Nina Elkina, inseneer-elektrik
V.Kurilov, pensionär
Aleksandrs Selakovs, ärimees
Polina Guseva, tudeng
Kolossova Larissa, pensionäär
Marina Suhhnjeva, jurist
Pavel Rupanov, elektrik
Valeri Paulmann, pensionäär
Irina Zolotova, RAO sekretär
Mihhail Holodnõi, vene filoloog
Tamara Svetlova, engineer, manager
Irene Israeljan, ajakirjanik
Genik Israeljan, ajakirjanik, õpetaja
Oleg Sidelnikov, ajalookandidaat
Valentina Stesnjagina, ajaloo õpetaja
Sumkina Lidia, Insener-konstruktor
Sergei Filonenko, spetsialist
Olga Soboleva, arhitekt
Khalemskaya Angelina, juhatuse liige
Valeria Markelova, penionär
Tatjana Semjonova, matemaatik
Strunkina Natalia, pensionäär
Gromov Viktor, ajakirjanik, tölkeja
Olga Shekalina, insener
Vladimir Smagarinskij, pensionär
Larissa Holodnaja, pensionär
Juri Fisun, raamatupidaja
Juri Mochilin, ajakirjanik
Anna Saltõkova, töötaja haridus
Juri Zimin, ettevõtja
Martin Ugandu, üliõpilane
Jelena Zimina, disain, investeeringud
Oksana Antonova, ettevõtja
Oleg Bazanov, tõlkija
Jekaterina Kravtsova, kandidaat töötud
Boriss Mushinski, pensionar
Tomara Fedorova, pensionar
Aleksandr Tumin, pensionar
Ljudmila Semenova, sekretär
Juri Konõshev, pensionar
V.B. Zaharov, pensionar
Aleksandr Nikolaev, ühiskonnategelane
Tatjana Gribina, arst
Jelena Gordeeva, keemiainsener
Vladimir Bulahtin, ettevõtja
Anatolij Karavaev, pensionar
Vladimir Zajtsev, pensionar
Ljudmila Petrenko, töötu
Nejam Nikaizrova, pensionar
Oleshko Vladish, pensionar
Vasilij Shkolin, pensionar
Valentina Balakireva, pensionar
Nikolaj Bõshok, pensionar
Anatoly Goryachev, töötja
Vera Nechiporuk, pensionar
Jelena Puro, koduperenaine
Oleg Bazanov, tõlkija
Valentina Aman, raamatupidaja
Georgii Zalizko, programmeerija
Aleksandr Hmyrov, ajakirjanik
Ruvim Gunin, pensionär
Valeri Tatarlõ, pensionär
Gennady Nikolaev, inseneer
Tõnu Veeremaa, pensionär
Anton Fedotov, inseneer
Ljudmila Panfilova, ökonomist
Ljubov Jakoreva, jurist
Galina Melnik, teenindaja
Eduard Lozowoi, kaugsöidukapten
Irina Titarenko, direktor
Igor Karpenko, ärimees
Alexey Pihtin, töötaja
Larissa Nositš, raamatupidaja
Tatjana Petrova, inseneer
Natalja Orlova, magistrant
Julia Mikhailova, õpetaja
Negrozova Ljudmila, õpetaja
Vladimir Rogozin, blogi
Svetlana Sahharova, inseneer
Victoria Karasyova, pensionär
Vladimir Tulin, energia
Aralov Roman, ehitaja
Ananoli Tšukrejev, inseneer
Irina Žuravleva, õpetaja
Maria Mjakisheva, bank worker
Katrin Maurina, tudeng - ajakirjanik
Vitaly Snagovsky, ärimees
Dmitry Kornilov, ärimees
Juri Sidorenko, pensionään
Aleksandr Hmõrov, ajakirjanik
Aleksandr Krutik, pensionään
Larissa Semjonova, tegevdirektor
Leivi Šer, ajakirjanik, tölkeja, dotsent
Tsernogorova Margarita, FIE
Leonora Linter pensionään
Alexander Gayday, pensionään
Vladimir Lebedev, avaliku elu tegelane
Viktor Räbkov, pensionään
Sergey Mullin, ärimees
Hanon Barabaner, professor. ökonoomika doktorant
Ljudmila Fits, raamatupidaja
Zolotova Irina, pensionäär
Aleksei Kurguz, programmerija
Dmitri Ignatov, meister
Grigirenko Valeri, pensionäär
Ljudmila Fits, raamatupidaja
Zolotova Irina, pensionäär
Aleksei Kurguz, programmerija
Dmitri Ignatov, meister
Grigirenko Valeri, pensionäär
Dimitri Klenski, ajakirjanik
Vlsta Larionova, FIE
Irina Kalinina, pensionäär
Inna Zubkova, pensionäär
Ira Kruus, pensionäär
Vladimir Rogozin, blogger
Jevgeni Pirogov, Töötaja
Valeri Monashenkov, pensionäär
Ljudmila Andronova, pensionäär
Dmitri Linter, inimõiguste aktivist
Maksimova Natalia, massöör